20.09.2011 õhtu 13 21.09.2011 hommik 10 21.09.2011 õhtu 12 22.09.2011 hommik 13 22.09.2011 õhtu 11 23.09.2011 hommik 10 23.09.2011 õhtu 12 26.09.2011 hommik 10 26.09.2011 õhtu 11 27.09.2011 hommik 13 27.09.2011 õhtu 12 28.09.2011 hommik 11 28.09.2011 õhtu 13 29.09.2011 hommik 12 29.09.2011 õhtu 13 30.09.2011 hommik 13 30.09.2011 õhtu 11 Sõiduajad kokku 346 6 4. Andmetöötlus 1) Stastiline rida: 10;11;10;12;13;11;10;11;13;12;10;12;11;13;10;12;13;11;10;12;10;11;13;12;11;13; 12;13;13;11 2) Variatsioonirida 10;10;10;10;10;10;10;11;11;11;11;11;11;11;11;12;12;12;12;12;12;12;13;13;13;13; 13;13;13;13; 3) Sagedustabel Sõiduaeg 10 11 12 13 Sagedus 7 8 7 8 4) Arvjoonis Sõiduaegade tulemus
regressioonikordaja b märgid langevad kokku või peavad olema erinevad? Miks? Determinatsioonikordaja näitab selgitusvõimet ja on alati positiivne. Regressioonikordaja näitab, kas toimub kasvamine või kahanemine. (nt y=10+0,2x või y=10-0,2x) Tegemist on erinevate sündmustega, seaduspärasust ei ole. Märgid ei pruugi kokku langeda. Kui kasutame hinnagute andmisel järjest suuremaid valimeid, siis hinnangu statistiline olulisus hakkab vähenema aga standardviga suurenema Valimi suurenedes stastiline olulisus hakkab suurenema ning standardviga suure valimi mahu tõttu hakkab vähenema. Väide oleks, kui hinnangu statistiline olulisus suureneks ning standardviga vähenes. Kui me kasutame hinnangute andmisel järjest suuremaid valimeid, siis hinnangu stat. olulisus hakkab suurenema ja standardviga väheneb, kuna hinnang läheb täpsemaks. Standardviga saab suureneda juhul, kui andmed valimites hakkavad suuresti hajuma ja sellega stat. olulisus väheneb.
tekib juurde. Kui Mg on piisavalt, käivituvad reaktsioonid Mg 24 + He4 -> Si28 + gamma ning analoogiliselt S32, Ar36 ja Ca40 moodustamine. Temperatuuril 3 miljardit kraadi tekitab ta Ca44 ja Ti48. Kui T>3*109K, astuvad aatomite tuumad otsesesse mõjutusse, reaktsioonid muutuvad nii tormiliseks, et võtavad stastilise iseloomu ega ole teoreetiliselt kirjeldatavad. E-protsess. Kui T>3* 109K, ent tihedus jääb vahemikku 105- 109 g/cm3, saabub nn stastiline tasakaal ja enamik aatomeid muundub raua grupi elementideks. Tähel võib tekkida peamiselt Fe56 tuum. Protsess on väga kiire. Raua hulk võib märgatavalt suureneda vaid paari sekundi jooksul, kuid samal ajal tähe tuuma piiril jätkuv alfaprotsess võib kesta 10 000 aastat. Arvatakse, et e-protsessi sisselülitumine massiivsetes tähtedes eelneb tähe plahvatamisele supernoovana. Teoreetilistel kaalutlustel on rauast tuuma tekkimine tõenäolisim, kui T= 3
annaabi.ee 
