aladel.Juhid oli provintsi kaitse, sõjaväe varustamise ja kokkukutsumise eest pidid hoolitsema.Vaievoodideks (sõjamehed)nimetati erandlikult ainult poola või leedu aadlikke. Balti- saksa aadlik nendesse kõrgetesse ametitesse ei tõusnud, nimetati vootkuninga otsese korraldusega ja oli ametis eluaeg. Jagunesid starosteks(vanem )oli eesotsas, neid määras samuti ametisse poole kuningas, samuti eluaegne amet ja samuti kas poola või leedu aadlikud. Starostid ei allunud mitte vaievootidele vaid otse riia asehaldurile ja tema vahendusel poola kuningale, ja need olid need kes haldushaldurid. Endistele vasallidele , reserveeritud üsna olulised õigused, mis tulenesid sellest samas lepinguga kaasaskäinud Sigismund II Augusti privileegidega.Nende hulgas oli oluline ennekõike see et vana-liivimaal säilis senine saksa õigussüsteem ja siisnne aadlikkond kes omas
tulema ja asuma liivimaal elama maal ja linnades. Lubatakse 10 a maksuvabadust, kuis kõik ümberasujad pidid olema katoliiklased. Tulijaid olid vähe, eriti vähe tuli maale. Need, kes maale läksid, anti kasut pool adramaad Tartu piiskopkonna võtab kuningas endale lauamõisaks. Kuninglik mõisa, mida alguses nim tartu kolooniaks. Kuninglik otseselt midagi sealt ei saa, kõik tulemused lähevad riigikassase. 1582-1588 a see kehtib, kuni tartu muutub starovskonnaks. Starostid, kes siia asuvad on poola või leedu kõrgemad riigiametnikud ja sõjaväelased. Isiklik osa oli vaid 1/3. Eesti aladel 9 starovskonda( Helme, Kirumpäe, Laiuse, Põltsamaa,Pärnu, Tarvastu, Vastseliina, Viljandi , Tartu). Läti aladel 31 starovskonda. Eesti aladel Starovkonnad jagunesid riigimõisadeks, seal oli 38 riigimõisa ( kutsuti folvarkideks)Igas starovskonnad oli neid erinev arv, Tartus ( mis olikõige suurem) oli 14 folvarki.
annaabi.ee 
