· sinine kuslapuu (Lonicera caerulea) Perekond maran (Potentilla) · põõsasmaran (Potentilla fruticosa) 8 Perekond näsiniin (Daphne) · harilik näsiniin (Daphne mezereum) Perekond paju (Salix) · hanepaju (Salix repens) · hundipaju (Salix rosmarinifolia) · kõrvpaju (Salix aurita) · lapi paju (Salix lapponum) · mustikpaju (Salix myrtilloides) · verkjas paju (Salix starkeana) Perekond porss (Myrica) · harilik porss (Myrica gale) Perekond sõstar (Ribes) · karvane sõstar (Ribes spicatum) · mage sõstar (Ribes alpinum) · must sõstar (Ribes nigrum) Perekond tuhkpuu (Cotoneaster) · harilik tuhkpuu (Cotoneaster scandinavicus) · lood-tuhkpuu (Cotoneaster canescens) · must tuhkpuu (Cotoneaster niger) 4. Pärismaised puud-põõsad söögiks. 4.1. Harilik kadakas (Juniperus communis). Kadakamarjad kokanduses.
Pungad hoiduvad võrsest eemale, kuni 4 mm pikad, punakaspruunid, veidi karvased. Lehed ümarad kuni äraspidimunajad, kuni 5 cm pikad ja kuni 3 cm laiad, leheserv saagjas või terveservaline, noorelt mõlemalt küljelt hallikaskarvased, hiljem pealt hajuskarvased, alt hõredalt viltjad. Abilehed suured, neerjad, püsivad kaua. Õitseb enne lehtimist, urvad kuni 2 cm pikad. Majanduslikku ja haljastuslikku tähtsust ei oma, annab kergesti hübriide teiste pajuliikidega. Verkjas paju (Salix starkeana Willd.) Väike madal kuni 1 m kõrgune peente võrsetega põõsake kasvab hajusalt kogu Eestis, puisniitudel, metsaservades, ojade ja kraavide kallastel. Üldareaal Euraasia põhjaosa. Võrsed peened, kollakaspruunid, noorelt hõredalt karvased, hiljem võrsed ja pungad paljad, võrsed kaetud koorelõvedega. Pungad kuni 4 mm pikad, lapikud. Lehed laiovaalsed kuni äraspidimunajad, puhkedes veidi punakad, terava tipuga,
annaabi.ee 
