Ema, 44-aastane administraator-telefonioperaator, veedab enamuse oma ajast kas kodus või tööl ning saab palju tööks vajalikku ja meelelahutuslikku just interneti vahendusel. Näitena võtame päeva, kus emal on hommikune töövahetus. Ema ärkab varahommikul, kus ta ei jõua enne kodust lahkumist mitte ühelgi moel meediat ’’tarbida’’. Esimene võimalus avaneb alles autos teel tööle, kus ta enamasti kuulab StarFM’i, Raadio Elmarit või Kuku Raadiot, kindlaid saateid või programme ei eelista, kuigi tähtsaks peab uudistemagasine ning ilmateadet. Tööl, kontoris, tuleb tal veeta 8 tundi arvuti taga ning tal on võimalik selle aja jooksul veeta aega nii sotsiaalvõrgustikes kui ka uudisteportaalides. Autorile sarnaselt loeb ka ema uudiseid Delfist ja Postimehest ning veedab suure osa ajast Facebookis, kus tutvub sõprade jagatud linkidega päevakorras olevate uudiste ja muu huvitava kohta
1895. Loetakse raadio esmaleiutajaks. Raadioside kasutusala. Raadiosidet kasutatakse tänapäeval üsna laiaulatuslikult sõjaväes. Kui 20. sajandil oli raadioside kasutuses suhtlemiseks (telegramm), siis tänapäeval on raadioside enamasti kommertslik- suhtlemiseks kasutatakse nüüd mobiilsidet ja interneti. Tänapäeva raadiojaamades edastatakse uudiseid, muusikat. Programmid on enamasti meelelahutuslikud. Eestis tegutsevad populaarseimad raadiod: SkyPlus, Uuno, StarFM, PowerHitRadio. Raadioside Eestis. Raadio Satelliitside. · Suur läbimurre oli sateliitide kasutuselevõtt 1962. Aastal, kui orbiidile lennutati esimene geostatsionaarne sateliit Intelsat I, mis võimaldas edastada üle ookeani 240 üheaegset kõnet ja kaht teleprogrammi. · Sellest ajast on sateliitside areng olnud tormiline ja kommunikatsioonitehnoloogia uuenduste tõttu saame nüüd kiiresti edastada suuri infohulki mis tahes maailma paika.