Brescia suure meistri Giovanni Paolo Maggini surma Cremona. Ehitus Viiuli kere koosneb omapärase kujuga piklikust kõlakastist, mille kaas ja põhi on natuke kumerad. Kõlakasti kaane sees on kaks f-tähe kujulist kõlaava. Kõlakasti kitsama osa külge kinnitub viiuli kael, mille peal on sõrmlaud (muusikute kõnepruugis "griff"). Valmistatakse ka viiuleid, kus kõlakast on asendatud elektrilise võimendussüsteemiga. Valmistajad Amati Stardivari Guarneri Kuulsad Viiuldajad David Oistrakh Fritz Kreisler Mischa Elman Giuseppe Tartini Ole Bull Jascha Heifetz Arcangelo Corelli Antonio Vivaldi Pablo de Sarasate Niccolo Paganini Niccolo Paganini
Schütz ''ülestõusmislugu'' · G. F. Händel ''Juudas Makkabeus'', ''Messias'' Passioon- Oratooriumilaadne surteos, mis käsitleb Kristuse kannatusi ristil Kuulsamad passioonid J. S. Bach ''Matteuse passioon'' , ''Johannese passioon'' H. Schütz ''Matteuse passioon'', ''Johannese passioon'', ''Luka passioon'' Barokiajastu intstrumentaalmuusika 17. sajandi armastatuimaks pilliks kujunes viiul- Tõus oli seotud kuulsa viiulimeistri koolkonnaga Cremonas (Amati, Guarnei, Stardivari) Viiuli võimalused avas Claudia Monteverdi. Levinumad intstrumentaalkoosseisud Itaalias: · Soolohääl või duo basso continou saatel · Barokktrio- kaks meloodiapilli ja basso Continou · Itaalia orkester- juhtivaks kaks võrdse tähtsusega viiulirühma. Harmoonia täiteks vioola ja basso continou Sonaat- Ansamblile loodod teos ( Arcangelo Conelli, tegutses Roomas) Sonaaditüübid- Kirikusonaat, kammersonaat
Saksa luterikoraal on eestlaste koorilaulude eeskäijaks. · Kui varem oli instrumentaalmuusikat kasutatud peamiselt laulu või tantsu saateks, siis renessansiajastul muutus pillimuusika iseseisvaks. · Sellepärast tehti olemasolevaid pille paremaks ja leiutati ka täiesti uusi pille. · Keelpillidest loodi 16 sajandil vioola, viiul, tsello ja kontrabass. · Eriti tuntud oli viiulimeistrite poolest Cremona linn Itaalias, kust on pärit nii Amati kui Stardivari nime kandvad pillid. · Renessansi ajal ilmusid ka esimesed ooperid ning balletid. · Esimene oope, ,,Daphne", mis etendus Firenzes 1598 a pole säilinud. Esimene säilinud ooper on mõni aasta hiljem loodud ,,Eurydike". Esimeste ooperite loomisel olid eeskujuks Vana-Kreeka tragöödiad. · NB! Renessanssaiajastu tuntuimad heliloojad on: Orlando di Lasso, Pierluigi da Palestrina, Claudio Monteverdi.
annaabi.ee 
