On olemas mitmeid erinevaid lennusõidukeid. Helikopter Helikopter on ühe või mitme mootoriga ja horisontaalse tiivikuga õhusõiduk, mis kasutab tõste- ja veojõutekitamiseks vähemalt üht rõhttasandilähedases asendis pöörlevat tiivikut.. Helikopterid võivad püstloodis õhku tõusta ja maanduda ning lennata aeglaselt või püsida peaaegu liikumatuna õhus. Helikopterite suutimaks eeliseks lennukite ees on see,et neil pole vaja õhku tõusmiseks tarviss stardirada ning nad võivad startida või maanduda üsna väikesele maalapile, kas või maja katusele. Üks puudus on aga nende väike kiirus,mis on ligikaudu 200 km/h. Helikopterid leiavad laialdist rakendamist nii tsiviil- kui ka sõjalistel eesmärkidel.Sõja ajal kasutatakse neid lennumasinaid materjalide ja väeüksuste teisaldamiseks ning raskesti ligipääsetavatest piirkondadest haavatute evakueerimiseks. Helikoptereid kasutatakse ka merel patrullimiseks ning päästeoperatsioonide tegemiseks.
Kokkuvõte ja Ülesanded • Ühtlaselt muutuva liikumise graafik- Ühtlaselt muutuva liikumise liikumisvõrrand kujutab endast aja ruutfunktsiooni. • Kiirusega 9000 m/s liikuvale sidesatelliidile antakse orbiidi muutmisel 10 sekundiks liikumissuunaline kiirendus 20 m/s2. Kui palju nihkub satelliit selle ajaga edasi, kui liikumist võib lugeda sirgjooneliseks? • Väikelennuk Cessna 150 miinimumkiirus ohutuks õhkutõusmiseks on 35 m/s. Vähemalt millise pikkusega peab olema stardirada, millelt kiirendust 2 m/s2 andva mootoriga lennuk tohiks õhku tõusta? • Keha liikumisvõrrand on x = – 10 + 15 t – 5 t2. Kirjuta välja kõik seda liikumist iseloomustavad suurused. Liikumine Maa külgetõmbe mõjul Vaba langemine • Gravitatsioon (ld gravitas 'raskus') on vastastikmõju, millele alluvad kõik kehad, nii kosmilised kui ka maapealsed. Meie tajutav gravitatsioon on Maa külgetõmme. Kõik kehad tõmbuvad Maa keskpunkti poole ja omavad seepärast raskust
mõttes. Stalin pidas psühholoogiliselt ja propagandistlikult tähtsaks võimalust pommitada Berliini. Selleks formeeriti rasketest pommituslennukitest TB-7 spetsiaalne 81. lennuväediviis, kuid see nõudis aega ( 1997, 25). 30. juulil edastas sõjalaevastiku rahvakomissar admiral Nikolai Kuznetsov Balti laevastikule peakorteri korralduse Berliini pommitada. Selleks valiti välja Balti laevastiku 8. pommitajate brigaadi 1. miini- torpeedopolk, mis lendas lennukitel DB-3. Kogula lennuvälja stardirada pikendati 1200 meetrini. Ööl vastu 8. augustit saadeti Saaremaalt 13 lennukit Berliini kohale, kust ka kõik ülesande täitnuna tagasi pöördusid. Üks lennuk kukkus mõnisada meetrit enne maandumist metsa, meeskond hukkus ( 1985, 134138). 8. augustil andis Stalin kaitse rahvakomissarina korralduse Berliini pommitajate premeerimiseks, ühtlasi nõudes ka 81. lennuväediviisi informeerimist sellest. Viimane pommitas Berliini ööl vastu 11. augustit,
annaabi.ee 
