Pea kuklasse tõstmine põhjustab jooksja liialt varajase püstinemise ja pea liialt rinnale surumine tingib vähese edasiliikumise kiiruse, jooks toimuks nagu paigal. Kere ettekallutus võimaldab suunata äratõuget rohkem kehale järele ning soodustab kiirendust. Jooksu algus madalstardist. Tugevamate sprinterite eelistena stardis nimetavad D. Ionov ja G. Tsernjajev järgmisi momente: a) liigutusliku reaktsiooni lühike periood, mis viib stardiaja tunduvale lühenemisele (B. Tabatäniku andmeil viib juba üksnes siin hea klassiga sprinter võita 0,08-0,1 sekundit); b) jalgade ratsionaalne koostöö, mis kindlustab kõige efektiivsema äratõuke pakkudelt; c) ratsionaalselt suunatud tõukeliigutused, mis sooritatakse horisontaali suhtes teravnurga all. Kasutatud kirjandus Tartu 1977. Kiirjooks lk 15-23
Vaid kaks punast suurriiki, Nõukogude Liit ja Hiina, olid loobunud kohe algavast ameeriklaste otseülekandest. Astronautidest ei räägitud esialgu mitte sõnagi. Moskva meelehärmiks ei olnud nad ju venelased. 16. juuli hommikul anti Kennedy kosmosekeskusest start hiidraketile Saturn 5. Selle pardal olid 38-aastased Neil Armstrong ja Michael Collins ning 39-aastane Edwin Aldrin. Kell näitas Floridas poolt kümmet. Kellaaeg polnud juhuslik. Teadlased valisid hommikuse stardiaja, et Apollo 11 kuumoodul saaks mõni päev hiljem Vaikuse merele maanduda ereda päikesevalgusega. Apollo 11 tegi poolteist tiiru ümber Maa ning võttis suuna Kuule. Lennata tuli 384 000 kilomeetrit. Pika vahemaa läbimiseks kulus peaaegu neli päeva. 19. juuli õhtul 10 jõudis Apollo Kuu lähedale ning hakkas pidurdama. Kosmoseraketist sai Kuu tehiskaaslane, mis tiirles 110 kilomeetri kõrgusel.