Kljutsevskaja Sopka Lõuna mäestikud Venemaa Euroopa osa lõunapoolsel piiril kõrguvad geoloogiliselt noored Kaukasuse mäed, mis kulgevad Mustast merest kuni Kaspia mereni. Suur-Kaukasuse mäeahelik paikneb osaliselt Venemaa territooriumil. Riigi kõrgeim tipp on kustunud vulkaan Elbrus (5642 m), mis on ühtlasi ka Euroopa kõrgeim tipp. Venemaa Aasia osa lõunapoolsel alal paiknevad (suunaga läänest itta) Altai mäestik, Sajaanid, Jablonovõi ja Stanovoi ahelikud. Elbrus Kliima On eripaigus väga erinev riigi territooriumi suuremõõtmelisuse tõttu, ehkki suuremal osal aladest on kontinentaalne või mõõdukalt kontinentaalne kliima pika külma talvega ja lühikese jaheda suvega. Kliima jagunemine Kõrged mäed Venemaa lõunaosas ja Kesk-Aasias takistavad soojade õhumasside liikumist Venemaa territooriumile. Näiteks, talvekuudel on Põhja-Jäämeri täielikult kaetud jääga ja kujutab endast pigem suurt jäämassi, mis
asetseb veel ligi 100 vulkaani, millest 30 on aktiivsed. Lõuna mäestikud Venemaa Euroopa osa lõunapoolsel piiril kõrguvad geoloogiliselt noored Kaukasuse mäed, mis kulgevad Mustast merest kuni Kaspia mereni. Suur-Kaukasuse mäeahelik paikneb osaliselt Venemaa territooriumil. Riigi kõrgeim tipp on kustunud vulkaan Elbrus (5642 m), mis on ühtlasi ka Euroopa kõrgeim tipp. Venemaa Aasia osa lõunapoolsel alal paiknevad (suunaga läänest itta) Altai mäestik, Sajaanid, Jablonovõi ja Stanovoi ahelikud. Jõed Venemaa pikimad jõed on Siberis, Kaug-Idas. Pikim jõestik Ob-Irtõs on 5410 km pikk ning kulgeb Lääne-Hiinast kuni Põhja-Jäämereni. Pikkuselt teine jõestik on Amuur-Shilka-Onon (4416 km) võtab alguse Põhja-Mongoolias, kulgeb piki Vene- Hiina piiri ning suubub Vaiksesse ookeani. Eraldi jõgede seas on kõige pikem Leena 4269 km, sellele järgneb Irtõs ja Ob, neljas pikkuselt on Volga 3690 km (Euroopa
aastal Vaikse ookeani rannikule, kuhu esimese Vene kindlustatud asulana (ostroog) rajati Ohhotsk. 1648 purjetas kasakas Semjon Deznjov esimese eurooplasena läbi Beringi väina. Sellega oli Vene koloniaalvõim jõudnud Siberi idapoolseima punktini. Lõuna suunas jõudis Vene kolonisatsioon Mandzuuriasse, kus tekkis huvide konflikt Hiina võimudega. 1689. aastal jesuiitide vahendusel sõlmitud Nertsinski lepinguga tuli Vene kolonistidel Amuurimaalt taanduda ning Vene-Hiina piiriks määrati Stanovoi mäeahelik. Venelased said Hiinas kauplemisõiguse. Siberi ja Kaug-Ida koloniseerimine oli aeglane, kuid järjekindel protsess. Kohalik elanikkond maksustati karusnaha andamiga. 17. saj. andis karusnahakaubandus tervelt kolmandiku kogu Vene riigi sissetulekust. Seetõttu hoiduti põlisrahvaste ning nende traditsioonilise eluviisi hävitamisest. Riigi kontroll Siberi ja Kaug-Ida Vene kolonistide üle oli suhteliselt nõrk. Nendel aladel ei kujunenud ka pärisorjust.
annaabi.ee 
