a riigihoidjana ja 1938. aastast kuni Nõukogude Liidu okupatsiooni alguseni Eesti Vabariigi esimese Presidendina. Seda aega nimetataks ,,vaikivaks ajastuks" sest Riigikogu saadeti laiali, poliitilisi vabadusi kärbiti, peatati kõikide parteide tegevus ning valiti arvukalt uusi kutsealaseid omavalitsusi. 4 President Pätsi ametikohalt lahkumine ja küüditamine 21. juunil 1940.a andis Päts allkirja Andrei Stanovi poolt kokku pandud Johannes Vares- Barbaruse valitsuse ametissemääramisele ning allkirjastas järgneva kuu jooksul enamiku uue valitsuse dekreetidest. Pärast valimisi ning uue parlamendi esimest istungit 21. juulil allkirjastas Konstantin Päts lahkumiskäskkirja, mida ei avaldatud, lastes ,,Riigivolikogul" ta ametist vabastada. Seejärel siirdus Päts maale oma talumajja Kloostrimets. Maja valvati juba päris hoolikalt niiet põgenemine juulikuu viimastel päevadel oleks osutunud
peaaegu mitte kedagi, mida aeg edasi, seda umbusklikumaks ta muutus - leidis konkreetse väljundi ka tema suhtumise ja poliitikas, mis väga selgelt sisemiste olude karmistumisele. Kui ta oleks mõne aasta veel edasi elanud, siis oleks uus puhastus tulnud nagu 1930. aastatel. Avalöögiks oli juba nn arstide süüasi - süüdistati Kremli arste, kes olid juudi päritolu, selles, et nad on kuritegelikult ravinud parteijuhte, süüdistati neid Stanovi surmas - see pidid käivitama juutidevastase kampaania, mis oleks edasi laienenud. Kava oli enamik juute riigiasutustest ja teadusasutustest välja puhastada. Sisepoliitiline pööre seotud ka järjest sügavama umbusuga ümbritseva suhtes. Stalin oli veendunud, et lähiajal puhkeb uus sõda, NSV Liit pidi selleks väga aktiivselt valmistuma. See tähendas ka vastava majanduspoliitika teostamist - sõjatööstuse edendamine
annaabi.ee 
