3.8. Perekond elupuu - Thuja Elupuud, nagu kadakadki kuuluvad küpressiliste sugukonda. Perekonnas kokku on vaid 5 liiki. Eesti vanades parkides võib leida rohkesti harilikku elupuud (Thuja occidentalis), mis on leidnud kasutamist nii barokkaedades (pöetud hekkidena) kui maastikule orienteeritud parkides aktsentgruppidena (Räpina, Õisu jm). Kollektsiooniaedades esineb veel ka hiigelelupuud, korea elupuud ning jaapani elupuud (Thuja plicata, T. koraiensis ning T. standishii). Liigilise mitmekesisuse tõstmiseks on viimatimainitud liike hiljem istutatud ka parkidesse. Pargiarhitektuuri seisukohalt aga on selline tegevus kaheldava väärtusega. Täiesti talve- ja haiguskindlaks võib eelpool loetletud liikidest pidada harilikku elupuud ja enamikku (mitte kõiki!!!) selle sorte. Üldjuhul on kollasevõrselised sordid (aga siiski mitte kõik!!!) külmaõrnemad kui rohelisevõrselised. Karmimatel talvedel saavad aga kahjustusi
Eesti mandriosas ja saartel. Suurim h. jugapuu kasvab Saaremaal Kihelkonnal, kus puu kõrguseks on 12 m ja tüvediameetriks 33 cm (Relve, 2000). Ettevaatust! Kõik jugapuu osad v.a. seemnerüü on mürgised! Sordid: 'Fastigiata'; 'Semperaurea'; 'Summergold'; 'Adpressa Variegata'; 'Amershoof'; 'Aurea-Gruppe'; 'Dovastoniana'; 'Dovastoniana Aurea'; 'Elegantissima'; 'Fastigiata Aureomarginata'; 'Fructo Luteo' ('Lutea') ; 'Nutans'; 'Repandens'; 'Repens Aurea'; 'Standishii'; 18. Perekond vaher ja harilik vaher Perekond vaher (Acer L.) [átser]Acer on vanade roomlaste nimetus vahtrate tähistamiseks [ladina keeles acer terav, kõva, hõlmiste teravatipuliste lehtede või kõva puidu tõttu, millest roomlased valmistasid nooleotsi]. Perekonda kuuluvad vastakute saagjaservaliste lihtlehtedega, sõrmjate liht- või sõrmjate- kuni sulgjate liitlehtedega suvehaljad (mõned liigid igihaljad) puud ja põõsad
annaabi.ee 
