piirides erineda. Ka ruumala tuleb mõõta täpselt, sest kuivades tõmbub puit kokku. Eristatakse absoluutset, keskmist, suhtelisttihedust. Absoluutne tihedus- pole ühegi liigi jaoks iseloomustav suurus, sest oleneb puu kasvukohast, -tingimustest ja võib erineda isegi ühe ja sama tüve eriotstes. Keskmine tihedus- loetakse iga puiduliigi iseloomustavaks suuruseks. Määramise aluseks on puidumassi standartniiskus (12%). Suhteline tihedus- iseloomustab osade puuliikide puitaine ebaühtlast jaotumist (nt sügisel on okaspuude, rõngass.puit tihedam, kui kevadel) Niiskus- puidus leiduv vesi protsendina tema massist. Olenevalt puidu liigist, kasvutingimustest, raieajast sisaldab puit vett: toorena 54-35%, poolkuivana 23- 18%, õhukuivana 18-12%, toakuivana 12-8%. Absoluutselt kuiva puitu- saab vaid laboratoorselt. Vabaniiskus- täidab rakud ja rakude vahelise ruumi, aurub puidu kuivamisel kõige enne.
Töödelda saematerjali vastavates tingimustes ja vastavalt vajadusele, arvestades edasist kasutuskeskkonda (kuivatamine 20% kaitseb putukkahjustuste eest). Puidule on seega eelneva põhjal iseloomulik hügroskoopsus, veeimavus, tasakaalniiskus. Hügroskoopsus- puidu om piisava niiskuse korral taastada seotud niiskus. Veeimavus- puidu om piisava niiskuse korral taastada vabaniiskus. Standartniiskus- niiskus sisaldus 12%. Katsetustel ja mõõtmistel kasutatakse alati standartniiskusega puitu. Tasakaalniiskus- puit püüab alati saavutada teda ümbritsevale koskkonnale omast niiskust e tasakaalniiskust, mille mõjutajateks õhu suhteline niiskus, õhu temp. Et puit kuivades kahaneb ja niiskudes paisub, saab kasutada ära ka tehnoloogiliselt.
annaabi.ee 
