Arvutite areng ja levik tõid kaasa ka vajaduse arvutite vahel andmete vahetamiseks. Selleks kasutati mitmeid erinevaid võimalusi. Esimene paketipõhine võrk loodi USA kaitseministeeriumi eestvedamisel: see võrk, ARPANET, ühendas omavahel USA ülikoolide arvuteid. 1969. aastal oli nimetatud võrgus kõigest 4 arvutit, 1981. aastaks oli võrguga liidetud arvuteid juba 2013. 1982. aastal standartiseeriti TCP/IP protokoll ning avalikustati Interneti kui sellise idee. 1990ndatel aastatel hakkas internet jõudma ka tavakasutajani. Interneti mõju inimkonnale on tohutu: internet võimaldab suhelda inimestega olenemata nende geograafilisest asukohast, annab ligipääsu lõputule hulgale teaduslikele materjalidele. Alates interneti tekkest on piirid informatsiooni ja inimeste vahel kadunud.
vastuseks sai olla vaid ,,jah" või ,,ei". Küsimusteks olid: kas avaldad end rohkem interneti- sõpradele, kui päris sõpradele ja kas on asju, mida sa ei saa jagada päris-elu sõpradega, kuid mida jagad netis. Järgmised 2 küsimust paluti hinnata skaalal 1-7. Kolmas küsimus oli, et milliseid tahke paljastad endast netis pigem kui päris-elus ning neljandaks pidi määrama perekonnaliikmeid, kes oleks üllatunud lugemast isiku emaili. Need 4 küsimust standartiseeriti ja siis leiti keskmine, et määrata ,,päris mina" indeksi. Mida kõrgem on skoor, seda suurem on võimalus, et ,,päris-mina" on paigutatud internetti. EPQ-R küsitlus (Amichai- Hamburger, Wainapel, Fox, 2002, cit Eysenck, Barrett, 1985) oli haldatud. Selles uuringus on arvutatud vaid ekstravertaarse neurootilisuse skaalad. Leiti, et introverdid ja neurootilised inimesed paigutavad end rohkem internetti. Seosed leiti
annaabi.ee 
