Redutseerija - Aine või ioon, mille koostises olevad aatomid loovutavad elektrone. Oksüdeerija - Aine või ioon, mis seob elektrone. Oksüdatsiooniaste. - on keemias arv, mis näitab aatomi oksüdeerituse astet keemilises ühendis Elektroodipotentsiaal. - on elektromotoorjõud, mis tekib elektrokeemilise elemendi – galvaanielemendi – mõõdetaval elektroodil standardvesinikelektroodi suhtes. Metallide pingerida - Metallelektroodide rida, järjestatuna E0 kasvu järg Galvaanielement - on seadis, milles redoksreaktsioonide tulemusena tekib elektromotoorjõud, keemiline energia muundub elektrienergiaks. Anood - Galvaanielemendi osa, kus toimub oksüdeerimine Katood. - galvaanielemendi osa, kus toimub redutseerimine Galvaanielemendi elektromotoorjõud - on põhjus, mis tekitab ja säilitab vooluringis (s.o kinnises juhtivas
a red - redutseeritud vormi (nt. Fe 2+ -iooni) aktiivsus lahuses. Lahjades lahustes, kus 1, võime aktiivsuse võtta võrdseks kontsentratsiooniga. Mida suurem on redokspotentsiaali väärtus, seda tugevam oksüdeerija on oksüdeeritud vorm ja seda nõrgem redutseerija on redutseeritud vorm. Redokspotentsiaalide järgi saame otsustada, kas antud tingimustes on võimalik redoksprotsessi läbi viia soovitud suunas. Redokssüsteemide standardpotentsiaalid standardvesinikelektroodi suhtes temperatuuril 25 o C Oksüdeeritud vorm z Redutseeritud vorm E o ,V H 2 O 2 + 2H + 2 2H 2 O +1,78 MnO 4- + 4H + 3 MnO 2 + 2H 2 O +1,69 MnO 4- + 8H + 5 Mn 2+ + 4H 2 O +1,51 28
domineerivad redutseerivad omadused, kui positiivne, siis domineerivad oksüdeerivad omadused. Igal elemendil/ühendil on temale omane redokspotentsiaal, kusjuures mida positiivsem (kõrgem) on elemendi/ühendi redokspotentsiaal seda kõrgem on tema afiinsus elektronide suhtes ehk võime redutseeruda. Redokspotentsiaali mõõdetakse tavaliselt millivoltides. Redokspotentsiaali standardväärtuseks loetakse kokkuleppeliselt standardvesinikelektroodi väärtust, mis võrdsustatakse väärtusega 0,00 mV. Seetõttu mingi ühendi redokspotentsiaal on suhteline väärtus võrdlus standardvesinikelektroodiga. 12 Keemilised vooluallikad. Keemiline vooluallikas on seade, milles elektrokeemilises reaktsioonis vabanev energia muundub vahetult elektrienergiaks. Kütuseelement.
annaabi.ee 
