2017). ,,SW Ares" on aretatud Rootsis. Aretajaks on Lantmännen ek för . Eesti sordilehes on ta alates 2004. aastast. (OlderGrupp OÜ, 21.10.2017) ,,Vesna" ja ,,Rajah" on aretatud Taanis. Aretajaks on DLF-Trifolium A/S. Eesti sordilehes on ta alates 1998. aastast. (OlderGrupp OÜ, 21.10.2017) Saagikus Eestis Aastatel 1993...1995 Jõgeval läbiviidud viie katse keskmisena (kaheniiteline kasutamine kahel kasutusaastal) on sort `Ilte' ületanud diploidset standardsorti `Jõgeva 205' haljasmassisaagilt 21,3 % (saagid vastavalt 65,4 t ha-1 ja 53,9 t ha-1) ning heinasaagilt 8,3 % (10,92 ja 10,08 t ha-1) (joon. 1). Saagi kuivaine proteiinisisaldus oli sordil `Ilte' 17,7 %, sordil `Jõgeva 205' 16,4 %. Kahe katseaasta (1988...1989) keskmine seemnesaak oli sordil `Ilte' 326 kg ha-1, standardsordil `Jõgeva 205' aga 234 kg ha-1. (Bender, 1996) 70 65.4 60 53.9 50
Aretatud on Maret Aide Tsahkna, Alice Anderfeldi ja Mati Koppeli poolt. Maret on keskvarajase kasvuajaga puhmas keskmise kõrgusega kartulisort. Maret on poollaiuv, õis on punavioletne, õitsema hakkab varakult ja õitsemise intensiivsus keskmine. Mugul on ümar, punasekooreline, helekollase sisuga, silmad keskmise sügavusega, valgusidand punavioletne. Maret annab eelidandatult küllaltki kõrge varajase saagi, kus kaubanduslike mugulate osakaal on kõrge, lõppsaagilt on ületanud standardsorti Berber, tärklisesisaldus keskmine kuni kõrge, katsete põhjal sobib sort ka mahekartulikasvatusele, heamaitseline lauakartul, toortumenemist ei esine või esineb minimaalselt, keedetud mugulate tumenemine puudub, madala suhkrute sisalduse ja kõrge kuivainesisalduse tõttu sobib ka kartulikrõpsuks Maret on kiduussi (Globodera rostochiensis) ja vähikindel (D1), suhteliselt vastupidav viirushaigustele ja mustkärna nakatumisele, pealsete lehemädanikukindlus keskmine,
annaabi.ee 
