1968. aastal hakati Tartu Ülikoolis koolitama defektolooge (eripedagooge alates a 1994). Aastast 2000 on ülikooli õpetajakoolituse õppekavades kaasava hariduse ja eripedagoogika moodul. 1989. aastal toimus Tallinnas ÜRO kongress, kus räägiti erivajadusega inimeste haridusest ja nende integreerimisest haridussüsteemi, ühiskonda ja märgistavast terminoloogiast. 1995. aastal võeti ÜRO võrdsete võimaluste standardreeglite põhjal vastu Eesti invapoliitika üldkontseptsioon, mis muutis kaasava hariduse idee ametlikuks hariduspoliitikaks. 2000/2001. õa võeti üldkontseptsiooni elluviimise tagamiseks vastu tegevuskava kuni aastani 2006. 2004. aastal võeti vastu sotsiaalse kaasatuse memorandum (JIM), kus kaasava hariduse peatükis püstitati eesmärgid kaasatuse suurendamiseks koolis, et tagada kaasatus ühiskonnas. Koostati ka tegevuskava (NAP) memorandumis püstitatud eesmärkide saavutamiseks
Tahan tuua esile Kronenberggi mõtte, et suurel osal puuetega inimestel puudub ligipääs põhilistele rehabilitatsiooni teenustele ja nad ei ole suutelised osalema koolitöös, treeningutel, tööl, lõõgastavates tegevustes või muudes sotsiaalsetes tegevustes. (Kronenberg jt. 2005: 168). Sellest tingitult võeti vastu puuetega inimeste võrdsete võimaluste standardreeglid ehk invapoliitika üldkontseptsioon, mis kiideti ÜRO Peaassamblee resolutsiooniga heaks 1993. aastal. ÜRO standardreeglite alusel on välja töötatud Eesti Vabariigi invapoliitika üldkontseptsioon ehk puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise standardreeglid ning selle rakendamise tegevuskavad (Eesti Puuetega Inimeste Koda, 2010). Eelnevale tuginedes on oluline tagada kõikidele inimestele võrdne võimalus kujundada oma elu vastavalt soovile, valides elustiili, mis vastab kõige paremini tema vajadustele. Iseseisev elu tähendab seda, et inimesel peab olema võimalus osaleda kõikides
annaabi.ee 
