Oodatava eluea suurus kasvab aja jooksul tunduvalt. Näiteks 1990. aastal oli Eesti meeste oodatav eluiga 64,53 ja naistel 74,67. 2009. aastaks oli see suurenenud meestel 5,31 ja naistel 5,4 aasta võrra. Suremuse üldkordaja (Joonis nr.5) on peale 1995.aasta 0,5 promillist tõusu pidevalt vähenenud, jõudes 2009.aastaks 13 tasemele. Standardiseeritud suremuse üldkordaja 1990. ja 2009. aasta kohta (Tabel nr.1), mis on saadud otsese standardiseerimise tulemusena, võttes standardrahvastikuks kogu Eesti populatsiooni, näitab vaid veidi erinevaid tulemusi suremuse üldkordajast. 1990. aasta tulemus on 0,4 suurem suremuse üldkordajast ning 1990. aasta standardiseeritud suremuse kordaja on vaid 0,1 väiksem suremuse üldkordajast samal aastal. Viljandimaa 1990. ja 2009. aasta suremuse vanuskordaja (Joonis nr. 6) kirjeldab loomulikku trendi, kus enamus surmadest langeb vanusegruppi 80 kuni 84 eluaastat ja üle 85 eluaasta
jooksul tunduvalt. Näiteks 1990. aastal oli Eesti meeste oodatav eluiga 64,53 ja naistel 74,67. 20010. aastaks oli see suurenenud meestel 5,31 ja naistel 5,4 aasta võrra. Meestel ... aastani, naistel ... aastani. Suremuse üldkordaja (Joonis nr.5) on peale 1995.aasta 14 promillist pidevalt vähenenud, jõudes 2010.aastaks 11 tasemele. Standardiseeritud suremuse üldkordaja 1990. ja 2010. aasta kohta (Tabel nr.1), mis on saadud otsese standardiseerimise tulemusena, võttes standardrahvastikuks kogu Eesti populatsiooni, näitab vaid veidi erinevaid tulemusi suremuse üldkordajast. 1990. aasta tulemus on 0,4 suurem suremuse üldkordajast ning 1990. aasta standardiseeritud suremuse kordaja on vaid 0,1 väiksem suremuse üldkordajast samal aastal. Tartumaa 1990. ja 2010. aasta suremuse vanuskordaja (Joonis nr. 6) kirjeldab loomulikku trendi, kus enamus surmadest langeb vanusegruppi 80 kuni 84 eluaastat ja üle 85 eluaasta