kus R - paindetugevus, [N/mm²] P purustav jõud [kgf] l tugedevaheline kaugus, [cm] b proovikeha laius, [cm] h proovikeha kõrgus, [cm] k ülemineku koefitsient Survetugevuse määramiseks kasutatakse paindekatsel tekkinud 6 poolikut proovikeha. Survetugevus määratakse kuivatuskapis 40 5º C kuivatatud ja toakuivadel proovikehadel. Poolikud proovikehad asetatakse külgpindadega spetsiaalsete terasest standardplaatide vahele, mille survepind on 25 cm² (6,25 x 4,0 cm). Katsetamine toimub hüdraulilise pressiga. Koormamise kiirus olgu 1 Mpa sekundis. Survetugevus arvutatakse järgmiselt: (2) kus R survetugevus, [N/mm²] P purustav jõud [kgf] F survepindala, [mm²] k ülemineku koefitsient Survetugevus avaldatakse kui aritmeetiline keskmine neljast paremast tulemusest, täpsusega
Tugedevaheline kaugus oli 100 mm. Paindetugevus arvutati valemiga (1). Rp=3*P*l/(2*b*h2) (1) Rp paindetugevus [N/mm2] P purustav jõud [N] l tugedevaheline laius [mm] b proovikeha laius [mm] h proovikeha kõrgus [mm] Survetugevuse määramiseks kasutati paindekatsel tekkinud 12 poolikut proovikeha. Poolikud proovikehad asetati külgpindadega terasest standardplaatide vahele, mille survepind oli 1600 mm2 (40x40 mm). Katsetamine toimus hüdraulilise pressiga. Survetugevus arvutati valemiga (2). Rs=P/F0 (2) Rs survetugevus [N/mm2] F0 survepindala [mm2] P purustav jõud [N] 4. Katse tulemused 4.1 Kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine Kipsi kaalutis 300 g Tabel 4.1 Katse nr. Vee hulk, % kipsi massist Taignakoogi diameeter, cm
mm- P-purustavjdud, [kgf] I- tugedevaheline kaugus, [cm] b - proovikeha laius, [cm] h - proovikeha k6rgus, [cm] k - iilemineku koefitsient Survetugevuse miiiiramiseks kasutatakse paindekatsel tekkinud 6 poolikut proovikeha. Survetugevus miiiiratakse kuivatuskapis kuivatatud ja toakuivadel proovikehadel. Proovikeha pinnad h66ruti puhtaks, et need oleksid siledad. Poolikud proovikehad asetatakse kiilgpindadega spetsiaalsete terasest standardplaatide vahele, mille survepind on 25 cm2 (6,25 x 4,0 cm). Katsetamine toimub hiidraulilise pressiga. Koormamise kiirus olgu I MPa sekundis. Kehasid koormati surve t6stmisel survetugevuseni, mille juures nad purunesid. Vdetakse lugem manomeetrilt. Survetugevus arrnrtatakse jiirgmiselt: R,=k-!,valem2, " Fo' kus R,-survefugevus, f4f mm'
2b h 2 kus fp paindetugevus, N/mm2; F purustav jõud, N; l tugede vaheline kaugus, mm; b proovikeha laius, mm; h proovikeha kõrgus, mm; Survetugevuse määramiseks kasutatakse hüdraulilist pressi. Katsekehadeks võetakse paindekatsel tekkinud 6 poolikut proovikeha. Survetugevust määratakse ainult kuivatuskapis kuivatatud ja toakuivadel proovikehadel. Proovikehad asetatakse standardplaatide vahele ning hakatakse koormama kiirusega 1 N/mm2 sekundis. F f s= Survetugevus arvutatakse S0 Valem 4-2 abil. Survetugevuseks võetakse aritmeetiline keskmine neljast paremast tulemusest, täpsusega 0,1 N/mm2. F f s= Valem 4-2 S0
paindeseadme tugedele selliselt, et küljed, mis vormis olid vertikaalsed, asetetseksid paindeseadme tugedel horisontaalselt. Paindetugevus arvutatakse valemiga Tulemused on toodud punktis 4.4.1 tabelis 1.3 Survetugevuse määramiseks kasutatakse paindekatsel tekkinud 6 poolikut proovikeha. Survetugevus määratakse kuivatuskapis 40 ± 5C kuivatatud ja toakuivadel proovikehadel. Poolikud proovikehad asetatakse külgpindadega spetsiaalsete terasest standardplaatide vahele, mille survepind on 25 cm (6,25 x 4,0 cm). Katsetamine toimub hüdraulilise pressiga, koormamise kiirusega 1Mpa sekundis. Survetugevus arvutatakse valemiga Survetugevus avaldatakse kui aritmeetiline keskmine neljast paremast tulemusest, täpsusega 0,1 MPa Tulemused on toodud punktis 4.4.2 tabelis 1.4 3.5 Niiskussisalduse määramine Et võrrelda survetugevuse sõltuvust niiskussisaldusest katsekehas, kaalutakse katsekehi, mida kuivatati kuivatuskapis enne ja pärast kuivatamist.
seejärel tekkinud pooled survele. 4.5. Painde- ja survetugevuse määramine Paindetugevuse määramisel asetatakse proovikeha paindeseadme tugedele selliselt, et küljed, mis vormis olid vertikaalsed, asetseksid paindeseadme tugedel horisontaalselt. Survetugevuse määramiseks kasutatakse paindekatsel tekkinud 6 poolikut proovikeha. Survetugevus määratakse kuivatuskapis 405ºC kuivatatud ja toakuivadel proovikehadel. Poolikud proovikehad asetatakse külgpindadega spetsiaalsete terasest standardplaatide vahele, mille survepind on 25 cm² (6,25 x 4,0 cm). Katsetamine toimub hüdraulilise pressiga. Koormamise kiirus olgu 1 MPa sekundis. Survetugevus avaldatakse kui aritmeetiline keskmine neljast paremast tulemusest, täpsusega 0,1 N/mm². 4.6. Valemid Paindetugevuse arvutamine valemiga 1:_ k∗3 Pl Rp= 2 b h2 Kus: Rp – paindetugevus, N/mm2 P – purustav jõud, N l – tugedevaheline kaugus, mm b – proovikeha laius, mm h – proovikeha kõrgus, mm
Näide: Kipsi proovikeha paindetugevuse arvutus 1000∗3∗2,9 kN∗100 mm N Rp= 2 =6,80 2∗40 mm∗ ( 40 mm ) mm2 4.6 Survetugevuse määramine Survetugevuse määramiseks kasutatakse paindekatsel tekkinud 6 poolikut proovikeha. Survetugevus määratakse kuivatuskapis 40 5ºC kuivatatud ja toakuivadel proovikehadel. Poolikud proovikehad asetatakse külgpindadega spetsiaalsete terasest standardplaatide vahele, mille survepind on 25 cm² (6,25 x 4,0 cm). Katsetamine toimub hüdraulilise pressiga. Survetugevus arvutatakse valemiga 3: k∗P R s= (3) F0 kus Rs – survetugevus, [N/mm2] P – purustav jõud, [kN] F0 – survepindala [mm2]
ns an utataksevale!'is/..Re = k --:::-, kusRr- paindetugel'u" l_., ),, purustavj6ud ftgfl,I tugedevahelinekaugus[cm], b - proovikehalaius [cm], h - proovikehak6rgus [cm], k - trleminekukoefitsent Pealepaindetugevusmii:iramiston katsetamiseks kuus prcoYikeha.Neist kolm asetatakse kuivatuskappiveel iiheks niidalaks. Proovikehadasetataksesurvetugevuse maemmiskskalgpindadgaspetsiaalsete terasest standardplaatide vahete.Katsetaminetoimub hiidraulilisepressiga.Nedalastekatsekehade survetugevuse maiiramisekson pressiskaala5 tonni, kaheniidalaste puhul 10 tonni. p l M l Survetugewsarvutataksevalemist 4 = f, -, kus Rs- survetugel'ut , O- L#l - purustavj6ud [kgfl, Fq survepindala[mm'], k iilemineku koefitsent.
annaabi.ee 
