Oma olemuselt on langetuslabidas kang, millega kallutatakse puu langema määratud suunas. Labidakujulisest kiilust, varrest ja käepidemest koosnev langetuslabidas on sepistatud terasest, kaasajal kasutatakse palju ka alumiiniumsulameid. Kaasajal on meil kasutusel enamasti tõstelabidad. Tõstelabida kiiluosa asetatakse saeteesse etteraie vastasküljel ja tõstetakse käepidemest. Meil enimkasutatavad on Rootsi päritolu tõstelangetuslabidad, põhiliselt kahe standardpikkusega 75 cm (väike ehk lühike tõstelabidas) ja 130 cm (suur ehk pikk tõstelabidas). Kiiluosa, mis asetatakse saeteesse, pikkus on mõlemal labidal 6 cm. Väike tõstelabidas võimendab inimese jõudu 12,5 korda, suur üle 21 korra. Kaasaja langetuslabidad on varustatud pööramiskonksuga, millega on hea raielangil tarbematerjali ja tüveseid pöörata (näiteks palgi pööramine alumise külje laasimiseks). Nõukogude perioodil oli tõstelabidaid kasutusel vähe. Põhiliselt kasutati
Veok sõidab konteineri alla ja tõstab hüdraulikaseadmete abil selle tugijalad maast lahti. Tugijalad kinnitatakse sõidu ajaks horisontaalasendisse. (Pildid 3.27 ja 3.28) Vahetuskered on konstrueeritud veoks kõigi transpordiliikidega, välja arvatud õhutransport. Kasutatavamad on C-klassi konteinerid standardpikkusega 7,15, 7,45 või 7,82 m. Konteineri standard- laius on 2,55 m, termoisolatsiooniga konteineri puhul ka 2,60 m. Enamasti valmistatakse vahetuskere- sid kõrgusega 2,40–2,60 m. Konteineri kaal on olenevalt pikkusest 3,2–3,8 t ning kandevõime kuni 16,0 t. Tellijate erisoove arvestades valmistatakse ka konteinereid kandevõimega kuni 33,0 t
annaabi.ee 
