Töövahendid · Vismuti standardlahus 0,1 mg/ml · Reagendi lahus kompleksoon III - EDTA 0,001 M · MilliQvesi · Mõõtpipetid · Mõõtkolvid, 50 ml · Aparatuur spektrofotomeeter, reaktor, peristaltiline pump Töö käik Töös kasutatavad standardlahused vajaliku vismuti kontsentratsiooniga valmistatakse 50 ml mõõtkolbidesse kontsentratsiooni vahemikus 0,01 mg/ml 0,1 mg/ml. Selleks arvutatakse pipeteerimiseks vajalikud kogused lähtuvalt standardlahuses sisalduvast vismuti kontsentratsioonist ja viiakse vastav lahuse hulk 50 ml mõõtkolbi, kus lahjendamisel milliQveega märgini saadaksegi soovitud kontsentratsiooniga lahus. Selleks arvutatakse pipeteerimiseks vajalikud kogused lähtuvalt standardlahuses sisalduvast vismuti kontsentratsioonist ja viiakse vastav lahuse hulk 50 ml mõõtkolbi, kus lahjendamisel milliQveega märgini saadaksegi soovitud kontsentratsiooniga lahus. Kolvis olev lahus segatakse
0,1 mg/ml, reagendi lahus kompleksoon III Na-EDTA 0,001 M, MilliQ vesi, mõõtpipetid, mõõtkolvid, 50 ml. Töö käik. Joonis. Töös kasutatavad standardlahused vajaliku vismuti kontsentratsiooniga valmistatakse 50 ml mõõtkolbidesse kontsentratsiooni vahemikus 0,01 mg/ml 0,1 mg/ml. Valmistatakse 4 lahust: 0,6 ug/ml, 1 ug/ml, 2 ug/ml, 3 ug/ml. Selleks arvutatakse pipeteerimiseks vajalikud kogused lähtuvalt standardlahuses (0.3, 0.5, 1, 1.5 ml) sisalduvast vismuti kontsentratsioonist (100 ug/ml) ja viiakse vastav lahuse hulk 50 ml mõõtkolbi, kus lahjendamisel milliQ veega märgini saadaksegi soovitud kontsentratsiooniga lahus. Viiendas kolvis on uuritav vismuti lahus. Kolvis olev lahus segatakse hoolikalt läbi ja süstal täidetakse antud lahusega. Eelnevalt täidetakse kandelahusega (0,001 M EDTA) kogu süsteem (voolukiirus 0.8 ml/min, rõhk 0,3 MPa)
81. Absoluutse ja suhtelise meetodi võrdlus. Tooge näiteid! Absoluutsed meetodid Suhtelised meetodid Eeltingimused Analüüdiga kalibreerimine ei ole vajalik Analüüdiga kalibreerimine on vajalik. Vajalik on tunnusaine olemasolu. Enamik meetodeid pole absoluutsed! Enamik meetodeid nõuab analüüdiga kalibreerimist. Analüüt standardlahuses peab mõjutama mõõteaparaati samamoodi, kui analüüt proovis Kalibreerimine ja lisamine. Kalibreerimisgraafiku meetod: Valmistatakse eraldi lahused erinevate analüüdi kontsentratsioonidega ja nende abil koostatakse kalibreerimisgraafik, millelt leitakse analüüdi sisaldus proovis. Lisamismeetod – Proovi lahusele lisatakse kindlates kogustes analüüti ja mõõdetakse analüütilist signaali saadavates lahustes
potentsiomeetria. 11. Kalibreerimisgraafiku kasutamine keemilisel analüüsil. Ohud ja võimalused nende kõrvaldamiseks. I don't want to know the answers, I don't need to understand Kalibreerimisgraafiku meetod on põhiline kalibreerimismeetod. Valmistatakse standard- ehk kalibreerimislahused erineva analüüdi kontsentratsiooniga, nende abil koostatakse kalibreerimisgraafik. Kalibreerimisgraafiku meetodi eelduseks on see, et analüüt peab standardlahuses mõjutama analüütilist signaali sama moodi nagu proovis. See ei pruugi alati maatriksefektide tõttu kehtida, vahel on vaja segajaid eraldada või maskeerida. Oluline on, et saadud analüütiline signaal jääks kalibreerimisgraafiku alasse. Kalibreerimigraafiku meetodi eelised: ei nõua graafiku lineaarsust, ei nõua graafiku minekut läbi [0,0]-punkti, annab madala määramatuse (interpoleeriv meetod), töömaht on väiksem kui lisamismeetodil
annaabi.ee 
