kaheharuline"; "Ta on kaotanud oma saba"); 2) järeldus väide, mis tuletatakse loogiliselt eeldustest (nt "Bill Clinton on sisalik"); 3) seosed kas väited on on omavahelistes loogilistes seostes või mitte. Järgnevas arutluses on kõik väited (eeldused ja järeldus) tõesed, kuid ometi on see arutlus vigane: (A1) Kuna Tartu on väiksem kui Tallinn ja Tallinn on EV pealinn, siis Tallinn asub Tartust põhja pool. Et selles veenduda, tuleb kõigepealt arutlus viia standardkujule, kus eeldused on loetletud üksteise all ning järeldus on eraldatud joonega: E1: Tartu on väiksem kui Tallinn tõene väide E2: Tallinn on EV pealinn tõene väide J: Tallinn asub Tartust põhja pool tõene väide Selle arutluse vigane komponent puudutab just väidete vahelisi seoseid. Et me aga oskaksime viga täpselt sõnastada, peame tundma loogikaseadusi. Loogikaseadused Loogika tegeleb väidete vaheliste formaalsete seostega. Ta ei ütle meile millised väited
servajoon, seda käänulisem (sopilisem) ta on ning seega suurem on ka servaindeks. Väike servaindeks toob esile servajoonte väiksema käänulisuse. Servaindeksi abil saab hinnata maastiku või klassi fragmenteeritust, lisaks tuleks analüüsil käsitleda ka areaalide arvu ja areaalide suurusi Kujuindeks mõõdab kuju keerulisust võrrelduna standardkujuga. Rasterpildil on selleks ruut, vektorpildil ring. Indeks omab minimaalset väärtust, kui areaali kuju vastab standardkujule. Väärtus suureneb, kui kuju muutub keerulisemaks. Indeksi arvutamine ümbermõõdu ja pindala suhtena on vähetundlik areaalide morfoloogiliste erinevuste suhtes. Kuigi kujud on erinevad, võivad nad siiski omada sarnaseid pindalaid ja ümbermõõte, millest tulenevalt on indeksite väärtused samuti sarnased. Seetõttu ei interpreteerita kujuindeksit kui areaali morfoloogia mõõdet. Seega saab klasside ja maastike kujuindeksite võrdlusel otsustada
annaabi.ee 
