Millise jämedusega joonestatakse raamjoon ja kirjanurga jooned? 2. Mis on mõõtkava? Millised on lubatud suurendused ja vahendused ISO standardi kohaselt kuni M 1:10 ja M 10:1. 3. Millise jämedusega joonestatakse kriipsjoon (varjatud kontuur), peenjoon (mõõtjooned, distantsjooned, viirutused) ja kriips-punktjoon (telgjoon), kui kontuurjoone jämedus on valitud 1 mm9 4. Joonestada etteantud materjalide leppemärgid lõigetel. 5. Kirjutada standardkirjas N° 10 etteantud tähed ja numbrid. II KUJUTISED 1. Millal kasutatakse ja kuidas tähistatakse joonistel kujumärke: läbimõõt, ruut. kalle, koonilisus ja sfäär? Joonestada näited. 2. Näidata põhiliste vaadete paigutus joonisel peavaate suhtes projektsioonilise seotuse korral. 3. Kuidas näidata vaate suunda ja pealkirjastada vaateid, mis ei paikne peavaatega projektsioonilises seoses? Selgitada lihtsa joonise abil. 4. Kuidas tähistada joonisel lõiketasapinna asukoht
● Mõõtjoon ei tohi olla kontuurjoone ega mõne muu joone pikenduseks. ● Väiksem mõõde antakse kontuurile lähemal, suurem mõõde kontuurist kaugemal. ● Mõõtmed ei tohi korduda st. iga mõõdet antakse ühel ja samal joonisel ainult üks kord. ● Mõõtarvud kirjutatakse mõõtjoonte kohale võimalikult nende keskkoha lähedale, suunaga vasakult paremale või alt üles. ● Numbrid tehakse standardkirjas kogu joonise ulatuses ühesuguse kõrgusega (5 mm). ● Tehakse vahet joonmõõtmete (pikkused, läbimõõdud, raadiused, kaared) ja nurgamõõtmete (nurgakraadid) vahel. Vastavad märkimisviisid on esitatud pildil 2. Pilt 2. Põhilised mõõtmete märkimisviisid ● Joonmõõtmed antakse kõigil joonistel millimeetrites, kusjuures mõõtarv näitab alati joonisel kujutatud eseme tegelikku suurust st. ei sõltu joonise mõõtkavast
Mõõtjoonte omavahelised kaugused olgu kogu joonisel võrdsed ja vähemalt mõõde 2. Väikseim 7 mm. antakse kontuurile lähemal, suurem mõõde kontuurist kaugemal. 3. Mõõtmed ei tohi korduda, s. t. iga mõõdet antakse ühel ja samal joonisel ainult üks kord. 4. Mõõtarvud kirjutatakse mõõtjoonte kohale võimalikult nende keskkoha lähedale, suunaga paremalt vasakule või alt ülesse. 5. Numbrid tehakse standardkirjas kogu joonise ulatuses ühesuguse kõrgusega (3,5 või 5 mm). 6. Joonmõõtmed antakse kõigil joonistel millimeetrites, kusjuures mõõtarv näitab alati joonisel kujutatud eseme tegelikku suurust, s. t. ei sõltu joonise mõõtkavast. Ühiku sümbolit (mm) mõõtarvu juurde ei · Ringjoone märgita. diameetri mõõtarvu ette kirjutatakse läbimõõdumärk Ø, raadiuse mõõtarvu ette aga täht R Eseme pinna elemendid Joonise mõõtmestamine
annaabi.ee 
