Samuti laenatakse sõnu, väljendeid ka teistest tundud keeltest. Levinud on arvamus, et lühenditesse uppuv internetikeel, mida noored suhtlusportaalides kasutavad, kujutab endast ohtu eesti keele säilimisele ning puhtusele. Sellises keelekeskkonnas veedavad noored ju tunde ja hiljem pole neil ehk enam tahtmistki grammatiliselt korrektsesse kirjakeelde süveneda ega seda koolis õppida. Ehk on oma osa ka noorte kiirel elutempol. Standardkeeles kirjutades ei jõua vestlus edasi kuigi kiiresti ja võib muutuda tülikaks ning aeganõudvaks, pealegi veel ebavajalikuks, kui suheldakse lähedase inimesega. Teades ja tundes eestlasi, eriti veel noori, võin ma kindel olla, et pooled ei tea või pole kursis suhtlusportaalide reeglitega. Ka mina olin üks neist, kes ei oleks arvanudki, et igal portaalil on olemas omad reeglid, kuidas käituda. Jah, loomulikult sellised asjad nagu ebasobilike piltide,
siia. N¨aiteks v~oiks tuua `m~otlema' kun-homofoonid: , , , jne. K~oik h¨a¨alduvad verbina homofoonselt, kuid t¨ahendusvarjundid on siiski erinevad: `arvama', `(eemalviibijat) meenutama', `muretsema', `(lahkunut) meenutama'. Praeguses standardkeeles kasutatakse ver- bi m¨arkimiseks ainult esimest m¨arki. Su ¨ ntaktilised seosed S~onaliigi grammatilise funktsiooni kaudu toimivad seosed. Sama kanjit kasutatakse sageli nii verbi, nimis~ona ja ka n¨aiteks m¨a¨ars~ona v~oi loenduri t¨ahenduses. V~oimaldab n¨aiteks uu- rida k~oiki loendurina v~oi ases~onana kasutatavaid m¨arke. Semantilised
annaabi.ee 
