Ühes keeles on mitu murret. Mingi murde kõnelejad saavad üksteisest aru. Murretel ei ole kirjakeelt. Murde kõnelejaid on vähem. Vastuväited Murde kasutusala on nii geograafiliselt kui arvuliselt suhteline. Nt Uus-Guinea ja Etioopia: palju keeli/murdeid, sest puudub ühtne standardkeel. MURRE Mittestandardne madala staatusega keelekuju. Maailma isoleeritud osades räägitav keelekuju, millel pole kirjakeelt. Kõrvalekalle normist, standardkeele hälve. Kõik keelekujud on murded, ükski neist ei ole teise suhtes ülemtasandil. Neutraalne termin: varieteet või keelevariant. KEEL Keel – vastastikku mõistetavate murrete kogum. AGA skandinaavia keeled on vastastikku mõistetavad, kuid pole murded. Vastastikune mõistmine: o pole alati võrdne mõlemas suunas, nt norra ja taani keel; o vastastikune mõistmine sõltub ka kuulajast, tema haridustasemest, soovist aru saada. Nt Aafrika etnilised rühmad;
N kogum. Mingit keelt peetakse keeleks keelekuju; 29. maailma isoleeritud osades räägitav poliitilistel, geograafilistel, kirjakeeleta keelekuju; ajaloolistel, sotsioloogilistel, 30. kõrvalekalle normist, standardkeele kultuurilistel põhjustel. Keel on keel ainult sellepärast, et tal on oma riik. hälve; 31. kõik keelekujud on murded, ükski neist Ühiskondlikul tasandil on sõnal pole teise suhtes ülemtasandil.
annaabi.ee 
