Si’ – 247 Hz Do – 262 Hz; Re – 294 Hz; Mi – 330 Hz; Fa – 349 Hz; Sol – 392 Hz; La – 440 Hz; Si – 494 Hz Do1 – 523 Hz; Re1 – 587 Hz; Mi1 – 659 Hz; Fa1 – 698 Hz; Sol1 – 784 Hz; La1 – 880 Graafikute analüüs On teada, et muusikud kõige tihedamini kasutavad helisid, mille sagedus ulatub subkontra oktavist kuni 5 oktaavini, kuna inimene suudab neid helisid tajuda kõige paremini. Nii, standaartse 88-klahvilise klaveri helid mahuvad diapasooni subkontraoktavi la’st (27.50 Hz) kuni 5 oktaavi do’ni (4186,0 Hz). Graafikutelt me võime näha, et Johann Sebastian Bach on oma teostes kahandanud selle intervalli 65 Hz kuni 1976 Hz. Kohe võib panna tähele, et tema valib helisid keskmise kõrgusega – keskmist registrit. Tema valib maksimaalselt paremini tajuvad inimesega helid. Graafikute põhjal võib tähele panna, et kõige aktiivsemalt kasutatud noodid on
a. 1,6% Kasutatakse kaljaleiba o Seda meetodit kasutavad peamiselt väiksed ettevõtted o Kaljaleiba leotatakse 3 korda (toorainest 3 korda ekstraheeritakse kuivaineid) o Kuivaine sisaldus 1 virdes on 1,8-2%, teises 1,2-1,3% ning kolmandas 0,5- 0,7% o Valmis virdes K.A. sisaldus peab olema m.a. 1,6% · Klassikaline meetod o Naturaalse kalja valmistamiseks tuleb linnaseid kääritada. o Kääritamine toimub õlle standaartse tehnoloogia järgi, kasutatakse õlle tehnoloogia seadmeid · Kalja kontsentraadi kasutamine o Kalja virde valmistamiseks alguses kasutatakse ainult 70% kontsentraati, ülejäänud 30% lisatakse pärast kääritamist kaljale omase aroomi andmiseks. o Kalja virre kontsentraat lahjendatakse veega temperatuuril 30-35°C vahekorras 1: 2-2,5 ja seejärel pumbatakse kääritamistanki, kuhu lisatakse vett virre