aastal traditsioonilised juustulaadad, kus peale juustu ja puukingade midagi muud ei müüdagi. Juustupealinnas Alkmaaris toimub igal reedel suur juustuturg. Traditsiooniliselt on juustukerad viie ja kümnekilosed. Toidukultuur Hollandi enda köök on segu rammusast toidust ning veidi lääneeuroopalikumate sugemetega roogadest. Olles mereäärne maa, leidub hollandi toitude seas palju mereande. Populaarsemate hollandi road: 1. stamppot 2. snert 3. poffertjes 4. patatje oorlog 5. kroketten 6. bitterballen Toidukultuur Hollandlased armastavad palju ja sageli süüa. Põllumajandus, eriti karjandus on hästi arenenud. Piima, võid, juustu, mune ja liha toodetakse väga palju. Aedades kasvatatakse mitmesuguseid aedvilju ning meri varustab rahvast kaladega. Toiduportsjonid on tavaliselt suured ja rikkalikud. Hollandist on pärit kõige toitvamad munavõikastmed, piima munasupid ja kohv munakollaste ning piimaga.
Hooaja esimene heeringasaak äratab alati suurt huvi, sest enamus sellest läheb kuningannale ja tipprestoranid võistlevad endale ülejäägi saamise au eest. Septembrist märtsikuuni süüakse rohkelt ka Zeelandi austreid ja tigusid. Holland on eriti tuntud oma õllekultuuri poolest, püsides maailma õlleeksportijate tipus. Nii Amstel, Breda, Grolsch, Heineken kui ka Oranjebook õlled pakuvad omamoodi maitseelamust. 2.2 Hollandi toitude nimed ja sisu Stamppot kartulipudru ja juurviljade segu vorstikestega, mis sisaldab sibulaid, porgandit ja kaalikat. Snert tihke hernesupp serveerituna rukkileiva ja peekoniga, mis on peaasjalikult talvine kehakinnitus. Poffertjes pisikesed magusad pannkoogid umbes 3-sentimeetrise läbimõõduga Patatje oorlog friikartulid majoneesi, pähklivõi ning hakitud sibulaga Hollandse Nieuwe värske heeringas hakitud sibulaga või ilma sibulata
annaabi.ee 
