4. oma vee saavad jne · - · soovikumetsad · siirdesoo (ss) kasvukohatüüp · juurepessu nakatumise viisid x.2. juurepessu 3 erinevat vormi · Põdrakahjustused (stammi) · Külmaseen või haavataelik ???? · - · kooreürast (kuusekooreürask) 7
seeneniidistik. Enamus seeni on ehitatud mikroskoopilistest torujatest rakkudest – seeneniitidest ehk hüüfidest, mis harunedes moodustavad võrgustiku – seeneniidistiku ehk mütseeli. Hooldatud okaspuupuistutes on juurepessu esinemine kuni kümme korda sagedasem kui hooldamata puistute puhul. Kuivadel muldadel kasvavad puistud on enim ohustatud, liigniisketel kasvukohtadel juurepessukahjustusi reeglina ei leidu. Juurepessu ühe liigina, mille sees eristati 3 erinevat vormi (stammi): P- vorm – männi vorm kahjustab mändi, kuuske, kadakat S –vorm - kuuse vorm kahjustab kuuske, noori mände F – vorm – nulu vorm kahjustab nulgu. Eestis käsitletakse nüüd juurepessu kahe eraldi liigina: Männi juurepess Kuuse juurepess Juurepess kahjustab kuuske ja mändi erinevalt: Kuusel kahjustab mädanik juuri ja tüve. Juurepess rikub kuusikutes kõige väärtuslikuma osa puidust - tüve. Noorematel kuuskedel tüve allosas väikesed piklikud valged laigud