kirjanik kritiseeris oma loomingutes nõukogude korda ja kirjeldas inimese kui isiku tähtsust vene ühiskonnas, mida muidu ei peetud oluliseks, sest esmatähtis oli kommunismi ajal töö ja karjäär. Mihhail Bulgakov kannatas pidevalt kriitika all, kuid tänapäeval hinnatakse tema töid väärikalt ja mehe teosed on saanud ülemaailmset populaarsust. Mihhail Bulgakov vastandub kommunistlikule eluolule. Üksikisiku suutmatus midagi ühiskonnas ise muuta on stalinlikule režiimile tavapärane ja kasu toov, kuid kirjanik on leidnud võimaluse, et antud olukorda grotesksuse ja satiirilisusega kritiseerida. Teoses “Koera süda” võtab autor seisukoha, et nõukogude võim on ebasobilik ning isiksus on ühiskonnas olulisem kui riigi jaoks “perfektseks robotiks” olemine. Peategelane professor Preobraženski on täielik kommunismivastane ja väldib iga hinna eest enne lõunasööki propagandat sisaldavate ajakirjade
kirjanik kritiseeris oma loomingutes nõukogude korda ja kirjeldas inimese kui isiku tähtsust vene ühiskonnas, mida muidu ei peetud oluliseks, sest esmatähtis oli kommunismi ajal töö ja karjäär. Mihhail Bulgakov kannatas pidevalt kriitika all, kuid tänapäeval hinnatakse tema töid väärikalt ja mehe teosed on saanud ülemaailmset populaarsust. Mihhail Bulgakov vastandub kommunistlikule eluolule. Üksikisiku suutmatus midagi ühiskonnas ise muuta on stalinlikule režiimile tavapärane ja kasu toov, kuid kirjanik on leidnud võimaluse, et antud olukorda grotesksuse ja satiirilisusega kritiseerida. Teoses “Koera süda” võtab autor seisukoha, et nõukogude võim on ebasobilik ning isiksus on ühiskonnas olulisem kui riigi jaoks “perfektseks robotiks” olemine. Peategelane professor Preobraženski on täielik kommunismivastane ja väldib iga hinna eest enne lõunasööki propagandat sisaldavate ajakirjade
filosoofe. Ta keskendus inimese individuaalsusele ja vabadusele ajal, mil totalitarism oli tõusuteel, Tema kavatsuseks oli luua ngatiivse filosoofia ajalugu. 1930.nendatel aastatelsaabus üldine pessimismi ajastu.Kadunud oli igasugune usk tehnika ja teaduse progressist inimkonna kasuks. Paljud filosoofid tervitasid modernismi avangardismi, sürrealismi, kuna selles nähti kapitalistide kodanlaste klassi esteetikale vastast, samuti stalinlikule ratsionalismile. Horkheimer saab instituudi juhiks 1930. ja temalt on pärit ka nimetus kriitiline teooria. Oluliseks teooria rakendajateks olid 1930 1940. aastatel 71 Ameerikasse kolinud Adorno ja Horkheimer. Horkheimeri hilisemates töödes on vaadeldud ka ühiskonna arengut nn ühedimensiooniline ühiskond, kus ideoloogia määrab inimese sotsiaalset käitumist.
annaabi.ee 
