vilunud käeg 2.2 2.2. ,,Söerikastja" (1958) Jaan Krossi esikokgu algatuslikkus seisnes eeskätt sisulistes uuendusimpulssides. Mitte sedavõrd poeetiline, kuivõrd kodanikujulgus seletab luuletuskogu erkordne kõlajõud. ,,Söerikastja" oli ajalaulude raamat, senikuulmatult avalik hukkamõist möödunule, muutuva mõtteviisi, uue eest peetava võitluse avaldus. Krossi sotsiaalsed värsid kõlasid kaasa stalinismivastasuses ning demokratiseerimise taotluses. Lugejapoolne luulehuvi sai uue hoo, ajastu meeleolude väljendajana leidis raamat erilist poolehoidu noorte hulgas. Krossi enda ütluse järgi oli ,,Söerikastaja" naer vabastav naer, mineviku dogmadest ning traagikast üleoleku osutus. Poeet on esmajoones võitjela, kes kõike ebapuhast ja võltsi ründab sõjaka ägedusega. ,,Söerikastaja" ajaluule on kirjutatud valdavalt aastail 1955 1958. Sotsiaalse löövuse
5 2.2 ,,Söerikastaja" (1958) Nagu uued tulijad ikka, leidis ka Jaan Kross oma nisi värsikirjutamises ning see seisnes eeskätt sisulistes uuendusimpulssides. Kuigi uuendused polnud poeetilised, oli kõneaineks mehe puhul tema värsside kõlajõud. ,,Söerikastaja" on ajalaulude raamat, mis kritiseerib avalikult ja eriti tugevalt möödunut. Luulekogul oli suur tähtsus uue, ebasobiva mõtteviisi vastu võitlemises. Värsid kõlasid kaasa stalinismivastasuses ja soovis olla demokraatlikud. Lugejad said sellest võitlustahet juurde ning seetõttu oli raamat eriti populaarne noorte hulgas, kes on muidugi tuntud oma mässumeelsuse poolest. Jaan Krossi enda sõnade järgi on ,,Söerikastaja" naeru vabastav naer, mineviku dogmadest ja traagikast üleoleku osutus. Luuletaja on esiti võitleja, kes kutsub inimesi üles ning kes ründab räpast ja võltsi sõjaka ägedusega. Luulekogu oli kirjutatud enamuses aastatel 1955 1958. Et
annaabi.ee 
