Suur osa elust toimub netiavarustes. • Nad on ka individualistlikumad. Kuna paljude vanemad on osaajaga töötajad, siis ei panda neid lasteaedadesse, kus arendatakse lapsi olema grupis Põlvkondi kujundavate tegurite eripärad Eestis • Olid 1980. lõpuni nõukogude ühiskonna suundumuste poolt kujundatud. • “Stalini aja” põlvkond - enne 1939. aastat sündinud •“Sulaaegne” põlvkond - 1940–1949 sündinud • “Stagnatsiooniaja” põlvkond - 1950-1972 sündinud • “Perestroika” põlvkond - 1972–1977 sündinud “Võitjate põlvkond” – nõukogude ühiskonnaks ettevalmistatuna asusid üles ehitama turumajanduslikku Eestit Laulva revolutsiooni ajal sündinute põlvkond – esimene taasiseseisvunud Eestis üleskasvanud põlvkond Põlvkondi kujundav kollektiivne mälu
Peale maailmarevolutsiooni peatamist oli aga Eestile iseseisvust määratud vähem kui 16 aastat. 17. juunil 1940 okupeeriti Eesti aga Punaarmee poolt, ning 6. augustil liideti Eesti ametlikult Nõukogude Liiduga. Loomulikult takistas see ,,kodanliku kindrali" mõrva uurimist, ning Undi mõrv on siiamaani lahendamata. Järgnenud poole sajandi pikkuse Nõukogude võimu ajal peeti mässajaid kangelasteks, kuid mahasurujaid ,,kodanlasteks", nagu kirjeldabki Hillar Palametsa (1982: 144-145) stagnatsiooniaja ajalooõpik: ,,1924. aastal muutus Eesti tööliste olukord meeleheitlikult raskeks. (...) Eesti töörahvas sai ikka selgemini aru, et üksnes nõukogude võimu taaskehtestamine võib nende rasket olukorda parandada. Rahva revolutsiooniline võitlusmeeleolu kasvas. (...) Eestimaa Kommunistliku Partei juhtimisel hakati tegema ettevalmistusi relvastatud ülestõusuks, et Eestis kukutada kodanluse võim. Töölistest moodustati salajasi võitlussalku. (...) Ülestõus algas kell 5.15.
annaabi.ee 
