või USAs. See protsess, mida me tavaliselt ei söanda nimetada õige nimega assimilatsioon võib võtta aega mitu inimpõlve. Ei piisa vaid siin elamisest, vaja on ka emotsionaalset tahet, huvi ja motivatsiooni. Me oleme võõra vere ja teised kultuurid ikka vaikselt endasse sulatanud, oleme nad omaks võtnud, kodustanud ja tasapisi ära eestistanud. Eestlaste ja muulaste segaabielud näitavad ikka reeglina eestistumise suunda, mitte vastupidi, nii oli see ka keset sügavat stagnaaega. Ärme pelga võõraste huvi meie kultuuri ja keele vastu. Tehkem nõnda, et teised rahvad vaimustuksid sellest, mida oleme loonud, et nad tahaksid meie keelt õppida. Tegelikult see protsess juba käib. Taasiseseisvunud Eestisse on elama asunud sadu väliseestlasi ja teistest rahvustest inimesi, kes on siin õppinud ära keele, võtnud omaks kohalikud kombed ja kellest on saanud tõelised Eesti patrioodid. Viimase kümne aastaga on Eestis neljakordistunud nende
samas võib-olla ka arusaamatus, kuidas reaalselt liberaalselt kapitalistlik turg toimib võib olla üheks suureks takistavaks faktoriks. Eelkõige ajajärk, mil Oleme tähele pannud, et väga tihti kohalikes Eesti ettevõtetes valitseb suhtumine nagu: ,,See on meile kogu aeg kasumit toonud, miks me nüüd midagi muutma peame?" see näitab, et organisatsioonisiseselt ei mõista inimesed innovatsiooni vajadust ning tootearenduse vajalikkust. Kohati jäävad ettevõtted kinni oma nõukogulikku stagnaaega. Pakkumine ja nõudlus muutuvad siiski pidevalt. Tihti sõltub innovatsioon ka demograafilistest muutujatest sagedasti on ülikoolilinnad innovaatilisemad ning sealjuures ka kaasaegsemad kui ülejäänud asukohad. Samas on tõenäosus, et innovatsioon on tiheda asustusega kohas suurem, kui väikese asustusega kohas. Üldised soovitused innovatsiooni elavdamiseks: 1. Võiks olla selge visioon innovatsioonitegevustest 2
annaabi.ee 
