Skeemis hoitakse tarnsi baasipinge ja järelikult ka baasi vool paigal stbilitronil tekkiva muutumatu pingega. Väljundpinge püsib paigas, kuna baasivool oli paigas. Järelikult ei muuda sisendpinge suurem kõikumine skeemi väljundpinget. Loomulikult töötab asi teatud piirideni: sisendpinge peab olema kõrgem stabilitroni tööpingest (ntx. 12V) vähemalt 3V võrra, sest niipalju kaob ära transi enese sisemisel takistusel. Kui paralleelselt stabilitroniga ühendada potekas ja transi baas ühendada pote liugkontaktiga, saame reguleeritava väljundpingega toiteallika. 2. näide. 2 transiga annab teha helisignaali generaatori. Joonisel näidatud lülitust kutsutakse multivibraatoriks. Väljundsignaal on 4-nurkne impulss, seega töötavad transid antus skeemis LÜLITIREZIIMIS (kinni ja lahti). Genereeritava heli sagedus sõltub takistitest R2 ja R3 ning kondedest C1 ja C2. Kui
Stabilitroni töö põhineb p-n-siirde teatud kindla vastupinge väärtuse Uz ületamisele järgneval järsul dioodi takistuse vähenemisel ja seda läbiva voolu tugevnemisel. Kui p-n-siirdes hajuv võimsus seejuures ei ületa lubatavat väärtust, on selline tööreziim stabiilne ja kasutatav. 27. Joonistage stabilitroni lülitusskeem. 28. Milleks kasutatakse pooljuhtstabilitronide jadalülitust? Lk 101 Koormus, millel stabiliseeritakse pinget, lülitatakse stabilitroniga paralleelselt, nendega järjestikku lülitatakse aga stabiliseeriv takisti. 29. Mis on varikap ja milleks teda kasutatakse? Mahtuvusdiood ehk varikap on ränidiood (pooljuhtdiood), mille puhul kasutatakse p-n-siirde mahtuvuse sõltuvust vastupingest. Diood toimib sel juhul elektriliselt tüüritava muutkondensaatorina, mille elektroodidevahelise dielektriku siirde tõkkekihi paksus suureneb vastupinge suurenemisel. Põhiliselt kasutatakse
Voolu alaliskomponent Id=1,17 I2 , pinge alaliskomponent U=1,17 U2 Sildlülitusega alaldi, kus ventiilid töötavad paariti: U d=2,34 U2(faasipinge); URmas= sqrt3 U2max ja q=0,057 Paaritute numbritega ventiilide anoodid on ühendatud trfo sekundaarmähise otstega, kusjuures nende katoodise ühine punkt on välisahela positiivseks pooluseks. Paarisnumbriliste ventiilide ühendatud anoodid on välisahela negatiivseks pooluseks. 44. Stabilitron ja stabistor. Stabilitroniga pingestabilisaator Stabilitron on pooljuhtdiood, mille tunnusjoonel on vooluteljega peaaegu paraleelne lõik, kus pinge sõltub voolust vähe 45. Bipolaartransitorid. ÜE-ühenduses transistori tunnusjooned ja parameetrid Bipolaartransistor on enamasti germaaniumist või ränist pooljuhtseadis, mis koodneb kolmest p- ja n-juhtivusega kihist ning kahest nendevahelisest pn-siirdest, kusjuures võimendusprotsessidest võtavad osa nii elektronid kui ka augud.
pinge, kuid koormust läbiv vool ei muutu. Alles siis, kui koormustakistus ületab teatava piiri, langeb transistori kollektorpinge sedavõrd madalaks, et tema voolu stabiliseeriv toime lakkab. Et muuta koormusvool sõltumatuks ka toitepinge E0 muutustest, rakendatakse püsivooluallika tegelikes lülitustes baasile stabiilne pinge tugipingeallikalt, harilikult stabilitronilt VD1 (joon. 6.27 b). Temperatuuristabiilsuse tõstmiseks võib stabilitroniga jadamisi ühendada pärilülituses dioodi(d) VD2 või siis VT1-ga samatüübilise transistori emittersiirde. Stabilitroni võib asendada 2 või 3 väikese võimsusega ränidioodiga (VDl, VD2, joon 6.27 e), mis pingestatakse (erinevalt stabilitronist) pärisuunas. Kahe dioodi korral stabiliseerpinge Uz » 2*0,7= 1,4 V. Madalat stabiliseerpinget võib saada ka stabistoriga, mis samuti pingestatakse pärisuunas. Sealjuures tuleb arvestada, et madala Uz korral
annaabi.ee 
