stabiliseervool; Iz max maksimaalne stabiliseervool. Pinge stabiliseerimiseks koormusel stabilitroni abil kasutatakse joonisel 3.9 toodud skeemi. Joonis 3.9. Lihtsa pingestabilisaatori skeem: E - toitepinge; IZ - stabiliseervool; Ik - koormusvool; Rk - koormustakisti, Uk - pinge koormusel [2]. Piiramistakisti Rp valitakse esimeses lähenduses nii, et toitepinge E nimiväärtusel läbiks kas stabilitroni keskmine lubatav stabiliseerimisvool: Sealjuures tuleb arvesse võtta, et piiramistakistit Rp läbib stabiliseerimisvoolu Iz ja koormusvoolu Ik summa. Kuna ränidioodi pinge-voolu tunnusjoone päriharu on järsult tõusev, saab dioodi ka pärisuunas ühendatuna kasutada 0,6...1 V püsiva pinge saamiseks. Selleks toodetud seadiseid nimetatakse stabistorideks. Stabistori tööpunkt valitakse pinge-voolu tunnusjoone järsult tõusval osal. Kõrgema stabiliseerpinge saamiseks paigutatakse ühte korpusse kaks või kolm dioodi.
teda läbiv vool. Kui siirdes hajuv võimsus seejuures ei ületa lubatavat väärtust, on selline reziim lubatav (vt. joonis 5.2). JOONIS 5.2. ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk.29 Stabilitrone iseloomustavad parameetrid on järgmised: 1. stabiliseerimispinge Uz on stabilitronil tekkiv pinge, kui ta on stabiliseerimis- reziimis ja kui teda läbib stabiliseerimisvoolu nimiväärtus Izn; 2. vähim lubatav stabiliseerimisvool I ZMIN on stabiliseerimisvoolu vähim väärtus, millel läbilöögireziim on stabiilne; 3. suurim lubatav stabiliseerimisvool IZMAX on stabiliseerimisvoolu suurim väärtus, mil stabilitron ei kuumene üle lubatu; 4. diferentsiaaltakistus rz on stabilitroni takistus voolu muutustele stabiliseerimis- piirkonnas: rz = Uz / Iz ; 5. stabiliseerimispinge temperatuuritegur auz näitab stabiliseerimispinge muutust
z vool. Kui siirdes hajuv võimsus seejuures ei ületa lubatavat väärtust, on selline reziim lubatav (vt. joonis 2.2). JOONIS 2.2. 14 Stabilitrone iseloomustavad parameetrid on järgmised: 1. stabiliseerimispinge U on stabilitronil tekkiv pinge, kui ta on stabiliseerimis-reziimis z ja kui teda läbib stabiliseerimisvoolu nimiväärtus I ; z 2. vähim lubatav stabiliseerimisvool I on stabiliseerimisvoolu vähim väärtus, millel ZMIN läbilöögireziim on stabiilne; 3. suurim lubatav stabiliseerimisvool I on stabiliseerimisvoolu suurim väärtus, mil ZMAX stabilitron ei kuumene üle lubatu; 4. diferentsiaaltakistus r on stabilitroni takistus voolu muutustele stabiliseerimis- z piirkonnas: r = U / I ;
mil järsult väheneb dioodi takistus ja tugevneb teda läbiv vool. Kui siirdes hajuv võimsus seejuures ei ületa lubatavat väärtust, on selline reziim lubatav (vt. joonis 2.2). JOONIS 2.2. Stabilitrone iseloomustavad parameetrid on järgmised: 1. stabiliseerimispinge Uz on stabilitronil tekkiv pinge, kui ta on stabiliseerimis-reziimis ja kui teda läbib stabiliseerimisvoolu nimiväärtus Iz; 2. vähim lubatav stabiliseerimisvool IZMIN on stabiliseerimisvoolu vähim väärtus, millel läbilöögireziim on stabiilne; 3. suurim lubatav stabiliseerimisvool IZMAX on stabiliseerimisvoolu suurim väärtus, mil stabilitron ei kuumene üle lubatu; 4. diferentsiaaltakistus rz on stabilitroni takistus voolu muutustele stabiliseerimis-piirkonnas: rz = Uz / IZ ; 5. stabiliseerimispinge temperatuuritegur UZ näitab stabiliseerimispinge muutust protsentides
annaabi.ee 
