Vedrustuse lesanded: summutada ja leevendada tee ebatasasustest tingitud lkkoormusi; kanda ratastelt kerele le raskus-, veo-, pidurdus- ja klgjududest tingitud reaktsioonijude; tagada ratta ja kere vahel sobiv kinemaatiline seos, mis loob kompromissi teelpsivuse, juhitavuse, sidumugavuse vahel. Vedrustuse moodustavad: elastsed elemendid, amordid, vedrusutse hoovad, mis mravad ratta liikumise kandekere(raami) suhtes. Vedrustuse phielemendid: amort, vedru, stabilisaatorvarras, vedrustuse hoob. Vedrustamata mass: ratta, rattarummu, pidurimehanism, sltuva vedrustuse puhul tagasilla (pealekande ja diferensiaaliga), esisilla tala mass.Vedrustatud mass: kere+kik sinna klge kinnitatud detailid(va. vedrustuse detailid). Sltuv vedrustus- sama silla rataste vertikkalsihilised liikumised on ksteisest sltuvad. Vedrustuste liigitus: elastse elemendi phjal (kummipatjadega-, keerd-, leht-, vnde-, pneumo-, hdropneumovedrustus);
1.2. Vedrustuse ehitus, iseloomustus ja kinemaatika Näidissõidukil on kasutusel McPherson tüüpi vedrustus nii ees kui ka taga. Esisillas on ühe õõtsa ja ühe reaktiivvardaga süsteem ning tagasillas on 2 põiki ja ühe pikihoovaga süsteem. McPhersoni vedrustust iseloomustab lihtsus, kompaktsus horisontaalsihis, suur käigupikkus, odavus massitootmisel ning lihtne vahetatavus. Komponendid: Stabilisaatorvarras Alumine õõtshoob Keerdvedru Amortisaatori püstak Elastsed elemendid: Ees: Õõtshoova puksid, tugilaagrid, pikivardapuksid Taga: Õõtshoova puksid, põiki- ja pikivarda puksid. Suunavad elemendid: Erinevad liigendid, rooliotsad, stabilisaatori varras. Summutavad elemendid: Amortisaatord, puksid, vedrud. 6 Sele 11
annaabi.ee 
