sõidukõrgus olenemata auto koormatusest. Sõidukõrguse automaatne reguleerimine. Koorma lisamisel autosse väheneb auto sõidukõrgus, mille korral suureneb õõtshoovaga ühendatud sõidukõrguse reguleerklapi toimel rõhk hüdropneumoelemendis. Rõhu kasvades taastub esialgne sõidukõrgus. Üldise sõidumugavuse juures on hüdropneumovedrustusele iseloomulik sõiduki kere liigne kreenimine (põikikaldumine) kurvides. Selle vältimiseks kasutatakse tavaliselt suurendatud jäikusega stabilisaatorvardaid. Parima tulemuse kere kreenimise vähendamisel annab elektrooniliselt juhitava lisahüdropneumoelemendiga varustatud stabilisaatorvarda kasutamine. Moodsamatel süsteemidel reguleerib juhtseade kõiki hüdropneumoelemente vastavalt auto liikumiskiirusele ja piki- ning põikisuunalisele kiirendusele (aeglustust). Sellist süsteemi nimetatakse aktiivseks vedrustuseks. Hüdropneumovedrustuse eelised ja puudused.
jikuskarakteristik, sidukrguse reguleerimise vimalus; (-) vajab erilisi hoobasid, puudub arvestatav vnkumisi summutav vime. Pneumovedrustus: (+) hea sidumugavus, sidukrguse ning vedrustuse jikuse reguleerimise vimalus; (-) suur ruumitarve, kallis, vajab lisahoobasid ja hooldust. Hdropneumovedrustus: (+) kompaktne, sidukrgus reguleeritav, vhene pikitsumine; (-) kallis, vajab lisahoobasid, kreenmise vltimiseks vajab suurendatud jikusega stabilisaatorvardaid. Tstetav abitelg- suurendab auto kandevimet. Abitelge tstetakse/langetatakse elektrohdraulilise vi elektropneumaatilise ajamiga. Teleskoopamort(he/kahetoruline): summutusvime mratud hdroli lbivooluga klapiavadest. 2-torulise korral kompenseeritakse varda poolt sisesilndri laosas hivatud ruumala vlissilindris oleva ruumalaga. 1-torulisel kasutatakse gaasiga tidetud kompensatsiooniruumi, vlissilinder puudub. 1-toruline amort: (+) madalam temp., psivam hdroli viskoossus, puudub
annaabi.ee 
