Teda kutsuti San Francisco Opera'sse kui ühte kõige täiuslikumat ooperitähte, sest tema draamavõime ja uhke hääl kokku teevad suure kunstniku. Mis on ehk üsna ebatavaline Carreras karjääri puhul on see, et 28-aastaselt, mil paljud ooperilauljad alles hakkavad tegema oma kaubamärki, oli Carreras juba laulnud 24 erinevat ooperit nii Euroopas kui Põhja- Ameerikas ja oli teinud oma debüüdi maailma neljas suures ooperimajas - Viini Staatsoperis 1974, kui hertsog Mantua ooperis Rigoletto; Londoni Royal Opera House'is 1974, kui Alfredo ooperis La Traviata; New York Metropolitan Opera's 1974, kui Cavaradossi on Tosca ja La Scala Milanos 1975, kui Riccardo ooperis Ballo aastal Maschera. Ballo aastal Maschera on lahutamatult seotud nii tema kunsti kui isiklikku eluga. Carreras oli abielus Mercedes Perez'iga 1971. Nende poeg Alberto sündis aastal 1972, tütar Julia sündis 1977, päeval kui tal oli salvestus Ballo aastal Maschera Londonis
Koreograafid Petipa ja Ivanov lasid Tsaikovski vennal Modestil libreto ümber kirjutada. Kuid vanade puudujääkide asemele tekkisid uued. Libreto teine variant oli küll selgem, kuid samas ka primitiivsem. Küünilised kriitikud nimetasid teost ,,kopitanud muinasjutuks". Viiimasel ajal on sagenenud katsed täiustada balleti nii koreograafiliselt kui ka libreto poolt. Näiteks võib tuua Prantsuse koreograafi Petrice Barti lavastuse Berliinis Deutsche Staatsoperis, kus oli oluliselt muudetud kõiki vaatusi peale teise, niinimetatud luigevaatuse, mille Ivanovi loodud koreograafiat peetakse vaikiva kokkuleppe alusel puutumatuks. Petipa ja Ivanov muutsid balleti teatriks, tantsu tegevuseks ja koreograafia draamaks ja see oli erakordne. Kõik olid juba unustanud balleti, mis 1877. aastal edutult välja tuli , ning taipasid järsku, et Tsaikovski on loonud geniaalse balleti. Kes esiniesid ? Peaosas Ottedet esitas Alena Shkatula
annaabi.ee 
