Fortgeführt von L. Meyer-Goβner. Erl. Von T. Kleinknecht und K. Meyer. 43., neubearb. Aufl. des von O. Schwarz begr. Werkes. München: Beck 1997, eelmärkus §-le 141, vnr 7. 17 Prokuratuuri põhiseadusliku asendi eri käsitluste (nt prokuratuur kui sui generis organisatsioon; eksekutiiv- ja kohtuvõimu lubatud segunemine kriminaalmenetluses; funktsionaalselt kõigisse kolme võimuharusse kuuluv institutsioon jms) kohta täpsemalt vt nt C. Koller. Die Staatsanwaltschaft – Organ der Judikative oder Exekutivbehörde? – Die Stellung der Ankla- gebehörde und die Gewaltenteilung des Grundgesetzes. Frankfurt am Main: Lang 1997, lk 116–136. 18 R. Vesecká. The Independence of the Public Prosecutor’s Office and European Union. – Journal of Criminal Law and Public Prosecution 2010/1, lk 9. JURIDICA VIII/2011 561
Valituse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1999, 95, 845) § 44 lõikes 3 sätestatud ametkonna väljapoole esindamise pädevus. Prokuratuuris ei ole vajalik igakordne ametkonna juhi volitus kindlate ametitoimin- gute täitmiseks, piisab sellest, kui prokurör kuulub mingisse kindlasse prokuratuuri. Tuleneb see õiguskind- luse printsiibist, s.t kohtu jaoks peab iga prokuröri avaldus olema vaadeldav eksekutiivvõimu ametliku 39 G. Riehle. Die rechtsstaatliche Bedeutung der Staatsanwaltschaft unter besonderer Berücksichtigung ihrer Rolle in der nationalsozialis- tischen Zeit. Frankfurt am Mein, 1985, lk 385. 40 J. Bohnert. Die Reichweite der staatsanwaltlichen Einstellung im Jugendstrafrecht. NJW, 1980, S. 1927–1931, lk 233. 41 C. Koller, lk 324. 80 JURIDICA II/2000 Prokuratuuri põhiseaduslik asend
annaabi.ee 
