1589.koostatakse Poola-Leedu seimis uus konstitutsioon. 115 artiklit, 21 puudutavad Liivimaad. Leedukad nõudsid, et nende osa riigis tuleb suurendada. Neid 21 artiklit on hakatud nimetama Ordinatio Livoniae I (prima). Seal oli näidatud, et Liivimaa kuulub mõlemale riigile, rõhutati, et Liivimaa asjades tuleb olla võrdsuse printsiibi juures, kõik Liivimaa otsused peavad saama kinnituse nii Leedu kui Poola poolelt, ühisallkirjad, mõlemalt pitserid. Pooled staarosti ametitest peavad olema Leedu ja pooled Poola käes. Liivimaalasi ei mainita. Kõik läänistused antakse poolakatele ja leedukatele. Ette oli nähtud 26 staarostkonda Liivimaal, mitte kõiki ei suudetud moodustada. Etnilisele Eesti alale staarostkonda: Helme, Kirumpää, Laiuse, Põltsamaa, Pärnu, Tarvastu, Vastseliina, Viljandi ning pisut hiljem Tartu. Staarost omakonda jagunes folvarkideks ehk riigimõisateks. Folvark jagunes omakorda vardjaskondadeks.
kuuluvad ametiläänid: - eesti aladel oli 10 staarostkonda ja keskuseks tavaliselt linnus - staarostkonnad moodustasid kolm neljandikku kogu maaomandist - staarost sai endale kolmandiku staarostkonna tuludest ja võimaluse ametit edasi rentida 3. Staarostkondadesse loodi kroonumõisad (Eesti Liivimaal 38 tk) · B. 1598-1625/29 vojevoodkonnad presidentkondade asemele (terminite poolastamine) - vojevoodkonda juhtis eluaegne vojevood - staarosti tulusad ametid tuli jagada võrdselt leedulaste, poolakate ja sakslaste vahel Poola ülemvõimu mõju Liivimaa agraarsuhetele · Ainult neljandik Liivimaa maaomandist jäi erakätesse: - sellest alla kolmandiku jäi saksa aadlile · Paljud valdused olid jäänud peremeheta - nt Tartu piirkonna vene okupatsiooniajastul võõrandatud maavaldusi ei tagastatud saksa aadlile vaid läänistati leedu ja poola ülikutele
annaabi.ee 
