kukkunud. Suutmata jalga vabastada, uppus maailma suurima motokrossidünastia rajaja põlvesügavusse vette.Väino pojad võitsid eri klassides MM- ja EM-sõite, ta pani Rahvuste Karikal välja päris oma meeskonna. Kõvemat oma ala eestvedajat annab Eestist otsida. 1939. aasta 28. märtsil Sõmerpalus sündinud Väino Leok naasis 1960 Kasahstanist uudismaalt ja võttis käsile «põrisevad» spordialad. 1965 oli ta Sõmerpalu motoklubi asutajaid. Sõmerpalu staadionikross Väino Leoki rändkarikale Kui Leokite motodünastia looja Väino Leok 28 aastat tagasi Sõmerpalus staadionikrossi traditsioonile aluse pani, ei osanud ta ilmselt uneski näha, et ühel päeval kihutab seal mitu maailmameistrit ja medalimeest. Aasta pärast tema surma on võimatu võimalikuks saamas. 2008. aastal kaheksa riigi sportlaste osavõtul ja mitme tuhande pealtvaataja silme ees toimunud esimese võistluse Väino Leoki rändkarikale võitis kodupubliku
Krossirajal, lk 3). Motokross on spetsiaalselt selle jaoks ehitatud rajal mootorratastega võistlemine, kus vanus ja võistlejate arv ei ole kindel. Motokross on väga tehniline spordiala ning ka väga kallis ala, kuna sealne tehnika ja varustus maksavad väga palju. Palju sõltub sellest, kuidas su tehinka vastu peab ja kuidas on sinu sõiduvorm. Motokrossi nimetuse alla läheb kirja nii soolokross kui ka külgvankrite kross ning olemas on ka veel staadionikross. Motokrossi harrastatakse enamasti suvel, kuid päris paljud tegelevad ka talvel, siis on võimalus sõita sisehallis või on olemas spetsiaalsed krossinaelad, millega sõita jääl või krossirajal. Motokross on ka väga ohtlik ja traumaderohke sport, mis on enamasti tingitud halvast füüsilisest vormist või tehnika probleemide tagajärjel kukkumisest. Eesti motospordi areng algas kohe peale teise maailmasõja lõppu. Tallinna
annaabi.ee 
