Selline organisatsioon töötab hästi stabiilses keskkonnas. Professionaalne organisatsioon Keskastme juhtide väike osakaal. Töötajad on kõrge professionaalsusega ja iseseisvad. Suhteliselt suur staap abistab professionaale eelkõige tehniliste tööde tegemisel. Sobib komplekssesse keskkonda. Divisjoniline organisatsioon segu kahest eelnevast. Peakorterti staap moodustab katusorganisatsiooni suhteliselt iseseisvatele divisjonidele, kellel on olemas ka oma staabikoosseis. 5. Personalijuhtimise areng Algab 1930. aastatest. Tähtsus tõusis 1950. ja 60. aastatel tänu majanduse elavnemisele. Personalijuhtimisel muutus oluliseks töötajate värbamine ja inimressursside planeerimine. Tuli arvestada makromajanduslike aspektidega. Varasemad ülesanded personalijuhil töötajate valik, treening, arvestuse pidamine ja kollektiivvaidluste lahendamine. Lisandus organisatsioonisiseste muutuste juhtija roll.
Konflikt tulutegija ja kulutekitaja vahel (loeng). Tulipunktis on valdkondade kindlaksmääramine, kus vastuolusid võib lubada, ning menetluste väljatöötamine, kuidas vastuoludega hakkama saada. Vastuolude põhjused: lihtsustatud lähenemine rivile ja staabile - selge piirjoone tõmbamine nende vahele, st. rivi annab korraldusi, staap nõstab; erinevus eesmärkides ja hüvitamises - rivikoosseis on eeskätt huvitatud terviklikest lõpptulemustest; staabikoosseis on eeskätt huvitatud erialastest lahendustest; ühe poole eelistamine - kummal poolel - rivil või staabil - on ühise kokkupuute korral õigus langetada lõplik otsus; rivijuhtide tegevusvaldkonna tühjaksammutamine tegevusala kitsendamine, mõju ulatuse ja tegevusvabaduse kärpimine ning töö tähtsuse vähendamine; staabi muutjaseisund - staap on enamasti uuenduste ja muudatuste algataja, aga ka
annaabi.ee 
