Oskar Luiga 1894 - 1941 Oskar Luiga ( 28. september 1894 1941) oli Eesti ohvitser Vabadussõjas, 3. soomusrongi ülem. Sündis Pangodi mõisas metsavahi peres, õppis Tartu linnakoolis, metsanduskoolis ja Peterburi lipnike koolis, töötas mõnda aega Novgorodi kubermangus abimetsaülemana. Võttis osa Esimesest maailmasõjast, siirdus staabikaptenina 1. Eesti jalaväerügementi, kus oli kompanii- ja pataljoniülemaks 1918. aasta aprillini. Hiljem sai temast 3. Laiarööpmelise Soomusrongi ülem ja Kalevlaste Maleva ülem. 1921. aastal lahkus ta kaitseväeteenistusest kolonelleitnandi aukraadis ning töötas Rakvere metskonna metsaülemana. Oskar Luiga pälvis teenete eest kolm Vabadusristi. Mõrvati NKVD poolt arvatavasti 24. juunil 1941 Kosel Scheeli villas. Tema vend Johannes Luiga oli üks noorimaid Vabadussõjas langenud võitlejaid
Ta valis Gruusias asuva Jerevani polgu, mis oli soodne karjääri tegemiseks. 1908. aastal sai Laidoner leitnandiks. 1909. aastal pääses ta Nikolai sõjaakadeemiasse, kuhu tuldi üle Venemaa. Konkurents oli 10 inimest ühele kohale. Akadeemias õppis 1912. aastani, kus tööpinge oli tema võimete piiril. Lõpetas selle eeskujulikult ja sai Anna ordeni III klassi. Lõpetamise järel teenis staabikaptenina Kaukaasias. I maailma sõja ajal oli Galiitsias ja Poolas. 31 aastaselt sai rindestaabi luureosakonna ülema abiks. 33 Ülendati staabiülemaks ja sai lahinguohvitseride aumärkide nn raudse komplekti - 6 ordenit kuni Vladimiri IV klassini, lisaks suhteliselt haruldase Georgi kuldmõõga "Vapruse eest." Eesti Vabariigi ajal kandis ta selle tähisena miniatuurset Georgi risti.
annaabi.ee 
