sajandini eKr. Sel perioodil sugenesid paljud praktilised, kuid veel sstematiseerimata eeskirjad mitmesuguste arvutuste sooritamise kohta (niteks pindala ja ruumala arvutamiseks). Teises jrgus - elementaarmatemaatika perioodil, mis kestis 17. sajandini - kujunesid suured matemaatika harud, niteks algebra, aritmeetika ja geomeetria. Sellesse ajajrku kuulub ka Eukleidese teos "Elemendid" (3. sajand eKr), mis koondas kik tol ajal teada olnud geomeetriateadmised terviklikuks loogiliseks ssteemiks. Kolmandaks jrguks loetakse krgema matemaatika perioodi, mis kestis 19. sajandini. Siis olid kesksel kohal muutuja ja funktsiooni miste ning loodi kverate ruumide geomeetriad (Lobatevski geomeetria ja Riemanni geomeetria). Neljas ajajrk hlmab ndisaegse matemaatika, millele on eriti iseloomulik laialdane arvutite kasutamine (arvutusmatemaatika). Selles jrgus on tekkinud mitu uut matemaatikaharu, niteks matemaatiline loogika, ndisaegne algebra ja funktsionaalanals.
Lorraine'i, Poola alasid jm, kokku 73 485 km2, kus elas 7,3 miljonit inimest), asumaad ja suurriigiseisundi. Briti impeerium saavutas oma suurima ulatuse. Itaaliast sai suurriik. Mrgatavalt tugevdas oma seisundit USA: sja tagajrjel hakkasid Euroopa riigid temast majanduslikult sltuma (1921. aastal oli nende vlg USA'le 21 miljardit dollarit). Venemaa vljalangemisega imperialistlike riikide seast Oktoobrirevolutsiooni tagajrjel jagunes maailm kapitalistlikuks ja sotsialistlikuks ssteemiks ning algas kapitalismi ldkriis. Saksamaal, Austrias, Poolas, Soomes ja Argentiinas tekkis sja lpus ning mitmel pool mujal varsti prast sja lppu rev. marksistlik partei. Peale Venemaa toimus revolutsioon ka Saksamaal, Austria- Ungaris, Trgis ja Bulgaarias. Esimeses maailmasjas ei lahendatud seda phjustanud vastuolusid. Versailles-Washingtoni lepingute ssteemiga loodud poliitikas peitus uue maailmasja alge. Esimeses maailmasjas osales algul Keskriikide poolel (3 568 000 meest) ja
annaabi.ee 
