maksta Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest. Kuid järkjärgult läks Saksa väejuhatus üle sundmobilisatsioonidele ja eestlastele polnud see meelt mööda. Esimesteks vabatahtliteks olid metsavendade salkadest moodustunud üksused. Sõjaväevõimude alluvuses oli nn idapataljonid, poliseivõimudel politseipataljonid. 1942. Aastal hakati värbama vabatahtlikke Eesti SSleegionisse, kuid kuna SS oli omandanud halva maine, siis vabatahtlikke oli vähe. Kuna vabatahtlike värbamisel polnud soovitud tulemusi, siis asendati see osaliste sundmobilisatsioonidega. 1943. Aastal saadeti nö vabatahtlikena 19191925 aastal sündinud noormehed leegionisse. Kui Punaarmee lähenes Eesti piirile, kuulutas 31. Jaanuaril 1944 Eesti Omavalitsus välja üldmobilatsiooni, mis hõlmas kõiki aastail 19041923 sündinuid mehi. Põhiosa
järgult üle sundmobilisatsioonile. Esimesteks, kes läksid vabatahtlikult saksa poole peale olid Suveõjas osalenud metsavendadest moodustatud üksused, mis tegid Saksa kooseisus kaasa lahinguid Eesti pinnal. Idapataljone kasutati alguses julgestusteenistusteks Saksa rinde tagalas, hiljem lahingutes Punaarmee vastu. Politseivõimud moodustasid politseipataljone. 1942 hakati värbama vabatahtlikke Eesti SSleegionisse kus kasutati veidi kavalust, kuid vähesed liitusid sellega ja Saksamaa polnud rahul siis asendati see osaliste sundmobilisatsioonidega. Eesti leegioni ametlikuks nimeks sai SSdiviis. Eesti Omavalitsus kuulutas 31.jaanuaril 1944. aastal välja üldmobilisatsiooni, mis hõlmas kõiki mehi. Põhiosa meestest koondati piirikaitserügementidesse, osa kasutati leegioni täiendamiseks. Jaanuari lõpul aitas 20
annaabi.ee 
