kaksik- vi kolmiksidemed. funktsionaalne rhm- ssinikuahela kljes olev tunnusrhm, mis mrab ra aineklassi ja mrab ra talle iseloomulikud omadused. hefunktsionaalne hend- hendid, mis sisaldavad ainult hte liiki funktsionaalrhmi. mitme- ehk polfunktsionaalne hend- kui ssinikuhendi molekulis on vesiniku aatomid asendatud erinevate funktsionaalsete rhmadega. alkaanid- kllastunud ssivesinikud, kus aatomite vahel on ainult ksiksidemed. tskloalkaanid- tsklilised hendid. alkeenid- kus ssivesinike aatomite vahel on kaksiksidemed. alknid- kus ssivesinike aatomite vahel on kolmiksidemed. triviaalne nimetus- kibelolevad tavanimetused, mis on pandud saamisallika, pritolu vi mne omaduse jrgi. sstemaatiline nimetus- kajastavad hendi keemilist struktuuri. nomenklatuur- aine struktuuri ja nimetust siduvate reeglite kogum. homoloogiline rida- rida, mille krvuti seisvad liikmed erinevad teineteisest rhma -CH2- vrra. homoloog- homoloogilise rea liikmed. tvihend- pikem ssivesinikuahel.
Varud akumuleeruvad kas rasvkoena vi glkogeenina leliigsed toitained vljastatakse organismist Rasvad Taimsed(lid) ja loomsed rasvad Kllastunud ja kllastumata rasvad Organismi energiavaru ja soojuskaitse, samuti polster Kllastumata rasvad on olulised nrvitalitluse jaoks Ssivesikud ehk Sahhariidid Philine organismi energiaallikas Vaimse t puhul on nende vajadus suurem Varuaineks glkogeen Liigsed kogused vivad muutuda rasvkoeksOlulised on seedimatute ssivesinike leidumine toidus just seedimise korrashoiu mttes Valgud Taimsed ja loomsed 20 aminohappest koosnevad 8 on asendamatut aminohapet, mida saab lihatoidust Thtis on valguline mitmekesisus Valgud on organismi jaoks thtsad 6 funktsiooni tttu Vitamiinid reguleerivad organismi kasvu ja ainevahetust ning tugevdab haigustele vastupanu Vitamiinidega ledoseerimist pole karta A-vitamiin loomne ja tekib taimsest toidust B- vitamiin immuunsusteemi kontrolliv C- vitamiin ainevahetust kontrolliv
puhastamis-meetodid (pikaajalise monitooringu tttu) Kergesti kombineeritav teiste puhastamismeetoditega Puuduvad tpausid, sest ei kasutata tehnikat Ftoremediatsioon Bioremediatsiooni ks alaliike ftoremediatsioon on uus keskkonna biotehnoloogia suund, mis kasutab toksiliste metallide, orgaaniliste ainete ja radioaktiivsete henditega saastunud mulla, setete, pinna-ja phjavete remediatsiooniks (puhastamiseks) taimi. Ftoremediatsiooni on edukalt kasutatud mitmete erinevate saasteainete sh. nafta ssivesinike, kloreeritud lahustite, pestitsiidide, lhkeainete, raskemetallide eemaldamiseks pinnasest ja prgila nrgvee ttlemiseks Ftoremediatsiooni korral kasutatakse taimi saastunud pinnase ja vee puhastamiseks. Otsene toime: osa taimi on vimelised omastama keskkonnast saasteineid ja neid lagundama. Kaudne toime: 1) taimed soodustavad juurte kaudu mikroobide kasvu pinnases (ftostimulatsioon) 2) taimed omastavad mullast anorgaanilisi saasteaineid, mis kogunevad taime kudedesse (ftoekstraktsioon).
2)keskmise vvli sisaldusega 0,5-2% 3)vvlirikkad mazuudid , kus vvli sisaldus on le 2 ja kuni 4% Vanaadium kutsub esile mazuudi kateldes aurulekuumendite krge temperatuuri lekuumenemist korrosioon. ##GAASKTUS## Philiselt pletatakse kateldes maagaasi ehk loodusliku gaasi, mis koguneb maakoore thimikesse. Maagaasi ballastiks lmmastiks ja CO2. Naftagaase toodetakse ka ja need on need gaasi, naftakrval gaasid on rasvasd gaasid, kuna nad sisaldavad palju raskeid ssivesinike. Gaasktuse philisteks kaheks karakteristikuks on: 1)Plevagaasi tihedus Igal plevagaasil on omaette plahvatus ehk sttimispiirid. Alumine plahvatuspiir ja lemine plahvatuspiir. Alumiseks plahvatuspiiriks nim. minimaalset gaasi kontsentratsiooni gaashusegus , mille puhul lahtise tule juurde viimisel ta plahvatab. lemine sttimispiiriks nim. max gaasi konsentratsiooni mille puhul plahvatab. ##PLEMINE## Ktuse plemine katla koldes on keemilis-fsikaline protsess, mille kigus
annaabi.ee 
