paikamisega. Tuleks proovida samasuguse reljeefse luuakrohv-pinna saavutamist. Lisaks tuleb avada kõik kahjukolded ning teatud ulatuses asendada krohvi all mädanenud välislaudis. Seinatäidise puistematerjal tasuks asendada tselluvillaga. Otstarbekas oleks välisseina konstruktsiooni avamine seestpoolt. Kasuks tuleks ka graafiliste uuringute tegemine soojaseisukorra väljaselgitamiseks (soovitused säästva renoveerimise infokeskuselt SRIK). Siseruumides tuleks üle kotrollida kandetalade seisukord, neid vajadusel proteesides. Katuse eterniit tuleks asendada valtsplekiga või lausa arhitektuurses projektis märgitud savikiviga, mis oleks kindlasti väärikam ja soliidsem lahendus. Ka kõrvalhoonetel on kasutatud katusekivi. Tuleb rajada uus sadevee äravoolu süsteem. Kaaluda võiks ka katuseräästa laiendamist- kuigi see pikendaks fassaadi eluiga, ei pruugi see sobida hoone arhitektuuriga, moonutades liigselt algset siluetti.
ohutus (konstruktsioonide kandevõime) või tervislik elukeskkond (näiteks ventilatsiooni renoveerimine). Ajalooliste väärtuste säilimisele ja miljööväärtuslikkuse tagamisele tuleb tähelepanu pöörata igas etapis. Konsultatsiooni vanade maamajade renoveerimise osas võib saada näiteks: MTÜ Vanaajamaja ([email protected]); Eesti Vabaõhumuuseum (http://www.evm.ee/id/120/, http://maaarhitektuur.blogspot.com/); Säästva Renoveerimise Infokeskus, SRIK (http://www.srik.ee); renoveerimisele keskendunud professionaalsed insenerid ja arhitektid; Erinevatel renoveerimismeetmetel on erinev energiakulu vähenemine, mõju hoone kestvusele, erinev maksumus (ehitus-, kasutus-, hooldusmaksumus) jne. Eelistada tuleb hoone tervikrenoveerimist pöörates tähelepanu: hoone turvalisuse ja tervislikkuse tagamisele; ohtliku- või avariiolukorra likvideerimisele; hoone tarindite ja konstruktsioonide kasutusea pikendamisele;
annaabi.ee 
