Meteoriitide koostis: Koostiselt jaotatakse meteoriidid raudmeteoriidideks (34%), kivimeteoriitideks (62%) ja segameteoriitideks (4%). raudmeteoriidid ehk sideriidid sisaldavad rauda ja 5-30% niklit. kivimeteoriidid ehk aeroliidide põhimassi moodustavad silikaatsed mineraalid oliviin ja pürokseen, ka sisaldavad nad sageli algse kosmilise aine tombukesi kondreid. segameteoriidid ehk pallasiidid on kivi-raudmeteoriidid. Meteoriitidest on leitud Maal tundmatuid mineraale - sreibersiiti ja olhamiiti. Meteoriitide ainest moodustavad üle 90% raud, hapnik, räni ja mangaan, aga vähesel määral nad sisaldavad ka niklit, väävlit, alumiiniumi ja kaltsiumi, teisi elemente on väga vähe. Suurimad meteoriidikraatrid maailmas: Arizaon meteoriidikraater - läbimõõduga 1,2 km ; Vredeforti meteoriidikraater Lõuna-Aafrikas - läbimõõduga 250-300 km; Sudbury - 250 km; Chicxulub Mehhikos - läbimõõduga 180 km. 5
Päikesesüsteemi väikekehad 1. Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Praegu on teada umbes 338 000 asteroidi. Nende koguarv arvatakse ulatuvat miljonitesse. Asteroidid on arvatavasti aine, mis jäi üle planeetide tekkimisel umbes 4,6 miljardit aastat tagasi. Jupiteri tugev gravitatsiooniväli ei lubanud planeedialgetel korralikku planeeti moodustada. Selle asemel jäid nad igaüks omaette tiirlema. Aegade jooksul on kümneid tuhandeid väikeplaneete Marsi ja Jupiteri vahelisest asteroidide vööst välja heidetud. Seda põhjustavad asteroidide omavahelised põrked ja Jupiteri gravitatsioonilised häired. Asteroide, mille periheel jääb Marsi orbiidi sisse, on teada alla saja. Neid võib jagada kolme tüüpi ja neid nimetatakse tuntuima esindaja järgi: Amori-tüüpi asteroid- periheel jääb vahemikku 1 kuni 1,3 aü ehk kaugemale Maast, Apollo-...
segameteoriitideks (4%). · raudmeteoriidid ehk sideriidid sisaldavad rauda ja 5-30% niklit. · kivimeteoriidid ehk aeroliidide põhimassi moodustavad silikaatsed mineraalid oliviin ja pürokseen, ka sisaldavad nad sageli algse kosmilise aine tombukesi kondreid. · segameteoriidid ehk pallasiidid on kivi-raudmeteoriidid. 1 Meteoriitidest on leitud Maal tundmatuid mineraale - sreibersiiti ja olhamiiti. Meteoriitide ainest moodustavad üle 90% raud, hapnik, räni ja mangaan, aga vähesel määral nad sisaldavad ka niklit, väävlit, alumiiniumi ja kaltsiumi, teisi elemente on väga vähe. Barringeri kraater Arizonas. See tekkis umbes 50 000 aastat tagasi, kui Maad tabas väike asteroid või suur raudmeteoriit, mille läbimõõt võis olla kuni 50 meetrit. Järele jäi meteoriidikraater, mis on 200 m sügav ja mille läbimõõt on 1,2 kilomeetrit.
- ja lõpuks - meteoriidi langemisarm. Reinwald tõestas Kaali kraatrite meteoriitse tekke 1937. aastal, leides väikekraatritest 2 ja 5 kolmkümmend meteoriitraua kildu. Kaali meteoriit esindab kõige levinumat raudmeteoriidi tüüpi - jämedastruktuurilist oktaedriiti, milles on Fe 91,5% ja Ni 8,3%, lisandina veel koobaltit, germaaniumi ja iriidiumi. Meteoriidi lihvitud lõikepinnal on nähtav tüüpiline Widmanstätteni struktuur ja ta sisaldab raudmeteoriitidele omaseid mineraale nagu sreibersiiti, kamasiiti ja taeniiti. Uuringuandmed Kaali kraatrite tekkeaja kohta on siiani intrigeerivalt vastuolulised. On ainult selge, et kraatrid tekkisid peale mere taganemist Saaremaa antud piirkonnast: neis ei ole meresetteid. Väikekraatrite põhjasetetest leitud maismaatigude subfossiilid viitavad ümbruskonnale kui võsastunud merelähedasele piirkonnale. Kaali järve põhjasetetes leitud taimede õietolm pärined aegadest ligikaudu 3700 aastat tagasi
[3] Koostiselt jaotatakse meteoriidid raudmeteoriidideks (34%), kivimeteoriitideks (62%) ja segameteoriitideks (4%). · raudmeteoriidid ehk sideriidid sisaldavad rauda ja 5-30% niklit. · kivimeteoriidid ehk aeroliidide põhimassi moodustavad silikaatsed mineraalid oliviin ja pürokseen, ka sisaldavad nad sageli algse kosmilise aine tombukesi kondreid. · segameteoriidid ehk pallasiidid on kivi-raudmeteoriidid. Meteoriitidest on leitud Maal tundmatuid mineraale - sreibersiiti ja olhamiiti. 8 Meteoriitide ainest moodustavad üle 90% raud, hapnik, räni ja mangaan, aga vähesel määral nad sisaldavad ka niklit, väävlit, alumiiniumi ja kaltsiumi, teisi elemente on väga vähe. [3 ] Suure massiga meteoriidid tekitavad maapinnaga põrkudes endast palju suuremaid löögi-, löögi-plahvatus- või plahvatuskraatreid, mida tavaliselt ümbritseb ringvall. Suurte
annaabi.ee 
