võrdväärsed. Probleemile leiti järgmine lahendus - info saatmisel ühest sõlmest teise jagatakse see pakettideks, kusjuures igal paketil on allika ja sihtpunkti aadress. Teekond mida mööda pakett sihtpunkti jõuab pole oluline. Kui mingi sõlmpunkt katkeb, siis saadetakse see mööda teist sõlmpunkti, kuni ta jõuab määratud kohta. 1969 1969 ehitati valmis esimene funktsioneeriv võrk, mis ühendas nelja sõlmpunkti (California Ülikooli Los Angeleses, SRI'd Sranfordis, California Ülikooli Santa Barbaras ja Utah' Ülikooli). Seda võrku hakati kutsuma ARPANETiks. 1973 Alustati projektiga "The Internetting Project". Eesmärgiks oli ühendada lokaalseid võrke, mille andmevahetus toimub sarnastel põhimõtetel. Kaks teadlast, Vinton Cerf Standfordist ja Bob Kahn DARPAst, arendasid välja TCP/IP protokolli. 1974 Hakati kasutama väljendit Internet. 1976 DoD (ingl. Department of Defense) alustas katseid TCP/IP protokolliga ja varsti võeti
oma kindel ja ainulaadne aadress, mida kutsutakse IP aadressiks. Selle kaudu on arvuti kergesti leitav, näiteks siis, kui keegi teeb kõigile veebis kättesaadavaks midagi, mis tegelikult ei tohiks olla, siis on lihtne tuvastada, kust see lisatud on. Interneti ajalugu ja levik maailmas Interneti algust peetakse kusagil 1969, kui USA Kaitseministeerium algatas arvutivõrgu. Idee oli ehitada esimene töötav võrk, mis ühendas nelja sõlmpunkti (California Ülikooli Los Angeleses, SRI'd Sranfordis, California Ülikooli Santa Barbaras ja Utah' Ülikooli). See võrk sai nimeks arpanet. Tol hetkel tekkis vajadus ühendada standardsesse ning töökindlasse võrku akadeemilises, kaitse- ning sõjandusvaldkonnas töötavad arvutid, et kiirendada nendevahelist infovahetust. Võrk tuli ehitada üles hajuspõhimõttel, mingit keskust olla ei tohtinud, kuna selle võis vaenlane üles leida ning hävitada. Seetõttu konkureeriti võrk nii, et
annaabi.ee 
