Tsentriliselt koormatud üksikvundament on otstarbekas teha ruudukujuline. Dreenimata tingimuste puhul 2 2 V1 + B dkγk = B [(π + 2)cu⋅sc + q′]/γR millest V1 B= ( 4.5) [(π + 2)cu sc + q′]/ γ R − d k γ k Dreenitud tingimuste puhul 2 2 V1 + B dkγk = B (0,5Bγ′sγNγ + q′sqNq + c′scNc)/γR ehk 3 2 0,5γ′sγNγ/γR B + [(q′sqNq + c′scNc)/ γR – dkγk]B – V1 = 0 Kuupvõrrandist võib B leida järk-järgulise lähenemise teel leida seosega V1 Bi +1 = ( 4.6) a3 Bi + a4 kus Bi on alglahend ja Bi+1 täpsustatud lahend
c´ - efektiivnidusus; cu - dreenimatanihketugevus; q´ - pinnase omakaalust tingitud efektiivpinge talla tasapinnas, q´= dy1´. c) pinnase kandevõimetegurid: Nq = e tan´ tan2 (450 + ´/ 2); Ny = 2 (Nq - 1)tan ´; Nc = (Nq - 1)cot ´. d) talla kuju arvestavad tegurid: dreenimata tingimuste puhul sc = 1 + 0,2B´/ L´; dreenitud tingimuste puhul sy = 1 - 0,3B´/ L´; sq = 1 + B´sin ´/ L´; sc = sqNq-1 / Nq-1. e) horisontaaljõust H tingitud resultantjõu kallet arvestavad tegurid: dreenimata tingimused ic = 0,5(1 + V 1 - H / A´cu; dreenitud tingimused - horisontaaljõud mõjub paralleelselt L´-ga iq = iy = 1 - H / (V + A´c´cot ´); ic = (iqNq - 1) / (Nq - 1); - horisontaaljõud mõjub paralleelselt B´-ga iq = (1 - 0,7H / (V + A´c´cot ´))3; iy = (1 - H / (V + A´c´cot ´))3; ic = (iqNq - 1) / (Nq - 1).
annaabi.ee 
