põhjataimestikku, muutes vee läbipaistvuse liiga madalaks, mistõttu tekib valguse puudus ja ka kalasid, tekitades neil hapnikupuuduse. Toksiliste veeõitsengute korral satuvad vette vetikatoksiinid, mis mõjuvad hävitavalt maksale või närvisüsteemile. Paljud toksilised vetikaõitsengud põhjustavad kalade massilist hukkumist, ette on tulnud ka kariloomade, mereimetajate, lindude ja ka inimeste hukkumist mürgituste tagajärjel. 28. Veeõitsenguid Läänemeres põhjustavad Nodularia spumigena, Aphanizomenon sp., Planktrothrix agardhii, Microcystis aeruginosa. 29. Veeõitsenguid põhjustavad Peipsi järves ja Võrtsjärves peamiselt perekonnad Microcystis, Aphanizomenin, Dolichospermum, Planktothrix ja Gloeotrichia echinulata. 30. Hepatoksiinid ehk maksamürgid, neurotoksiinid ehk närvimürgid, dermatotoksiinid ehk nahamürgid. 31. Sinivetikate toksiinid satuvad vette eelkõige vetikate lagunedes, mida põhjustavad
kihtides toiteained, esmajoones fosfori- ja räniühendid. Fütoplankton on kevadel kõige 3 rikkalikum lahtedes, kuhu suubuvad suured jõed (Neeva, Narva).Kuna zooplanktoni arvukus on väike, siis ca 30% kevadistest fütoplankteritest langeb põhja. · Suve alguses domineerivad mageveelised flagellaadid, suve teisel poolel tsüanobakterid (Aphanizomenon flos-aquae, Nodularia spumigena). Juulis augustis, eriti päikesepaisteliste ilmadega, võib täheldada vee õitsemist, mis võib hõlmata kogu Läänemerd, v.a. Põhjalaht, kus temperatuur on tsüanobakterite arenguks liiga madal. · Sügisel võib esineda Lõuna-Läänemeres uuesti ränivetikate vohamine. Domineerivad samad liigid, mis kevadel. Eesti rannikumeres sõltub ränivetikate areng sügisel keskkonnatingimustest, eelkõige upwellingust. Lisaks ränivetikatele esinevad ka
b. (tavaliselt 1 või mõne liigi) vohamine, mille tagajärjel vesi c. omandab ebaloomuliku (roheka, pruuni või punaka) d. värvuse. · Läänemeres kevadel ränivetikate õitseng, suvel e. tsüanobakterite õitseng: Aphanizomenon flos-aquae ja 7 KALAKASVATUSE ERIALA f. Nodularia spumigena. · Veeõitseng esineb rohketoitelistes järvedes ja tiikides. g. Veeõitseng põhjustab vee läbipaistvuse vähenemise, h. hapnikupuuduse, pikema ajaperioodi jooksul veekogu i. eutrofeerumise ja veekogu põhja mudastumise. Teatud j. juhtudel võib põhjustada kalade hukkumise ja olla k. toksiline inimesele. Suvine veeõitseng: tsüanobakterid; l. Peipsis: Gloeotrichia echinulata, Aphanizomenon, m
annaabi.ee 
