võimalikud kroonilist kõhulahtisust ning peensoole hattude atroofiat põhjustada võivad haigused. Kuigi tsöliaakia on küll kõige sagedasem hattude atroofia põhjus, võivad peensoole hatud kahjustuda ka infektsioosse gastroenteriidi (nt rotaviiruse), eosinofiilse gastroenteriidi, bakteriaalse ülekasvu, lamblioosi, isheemilise enteriidi, autoimmuunse enteropaatia, tuberkuloosi, Crohni tõve, troopilise spruu, Whipple’i tõve, Zollingeri-Ellisoni sündroomi, intestinaalse lümfoomi ja ka erinevate immuunpuudulikkuse vormide korral. 8 Tsöliaakia nahavorm Herpetiformsetdermatiiti nimetatakse alates 1991. aastast tsöliaakia nahavormiks. Selle puhul esineb äärmiselt sügeleval nahal bulloosne lööve, mis lokaliseerub sümmeetriliselt rühmadena jäsemete sirutuspindadele, tuharatele, põlvedele, kehatüvele ja
Maitsesta soovikohaselt ning keeda madalal kuumusel ja vahetevahel labidakesega mööda põhja segades vähemalt 10 minutit. 15. Tsöliaakia Tsöliaakia on haigus, mille korral teraviljas sisalduv valk (gluteen) tekitab geneetilise eelsoodumusega isikul peensoole limaskesta hattude atroofia. Tsöliaakia ehk teraviljavalgu talumatus on üks sagedamini esinevaid kroonilisi haigusi enamikus Euroopa maades. Ka gluteenenteropaatia või mittetroopilise spruu nime all tuntud haiguse vallandavad päriliku eelsoodumusega inimestel nisust, rukkist ja odrast valmistatud toidud. Nisus, rukkis, odras (võimalik, et ka kaeras) leiduvate valkude toimel kahjustub tsöliaakiahaigete peensoole limaskest. Sel põhjusel häirub organismile vajalike valkude, rasvade, süsivesikute, vitamiinide, mineraalainete ja mikroelementide imendumine ning kujunevad iseloomulikud
annaabi.ee 
