Pea käte vahel. ( R. Haljand 2007: 158) Nõuanded liigutuste enesekontrolliks: Hoida pea, käed, kere ja jalad voolujooneliselt välja sirutatud asendis. Tunnetada libisemiskiirust ja alustada esimeese jalalöögi ettevalmistust rahulikult sujuva liigutusega. Mõtelda sellele, et esimene jalalöök ei tuleks eriti suur ja võimas, vaid abistav – kiirust säilitav. Mitte libiseda liiga kaua, eriti sprindidistantsi ujudes. ( R. Haljand 2007: 158) Jalalöökide algusasendi nõuanded: Kere ja käteasend väljasirutattult külili- või selasendis, pea käte vahel. Jalad löögi lähteasendis, põlvist kõverdatud, pöiad pööratud, kerega samal sügavusel. (R. Haljand 2007: 158) Nõuanded liigutuste enesekontrolliks: 14 Kasutada ainult delfiinitaolisi jalalööke, mitte vahelduvaid
5) head lõdvestatust, 6) küllaldast puhkus jooksude vahel. Sõltuvalt ettevalmistuse perioodist, aitavad kiirendusjooksud kaasa nii kiiruse arendamisele kui ka säilitamisele. Erinevad sprindidistantsid nõuavad sprinteritelt erinevaid kiiruslikke võimeid. Järgnevas tabelis (tabel 1) on toodud 100 m, 200 m ja 400 m distantsile vajalike kehaliste võimete tähtsuse järjekord. Hinnang on antud 1-5 palli süsteemis ja numbriga 1 tähistatakse vastava sprindidistantsi jaoks kõige olulisemat võimet. 8 Tabel 1. Erinevatele sprindidistantsidele vajalikud võimed tähtsuse järjekorras. (6) VÕIME 100 m 200 m 400 m Reaktsiooniaeg 3 4 4-5 Kiirendus 2 3 3 Maksimaalne kiirus 1 1-2 2
millesse kätketud energiat kasutatakse ATP resünteesi tagamiseks töötavates triglütseriididest lähtudes lihastes, on fosfokreatiin, glükogeen ja triglütseriidid. Nende ühendite sisaldus töötavates lihastes võib suurel määral väheneda. Vähenemise ulatus sõltub seejuu- res alati sooritatava töö intensiivsusest ja kestusest. Näiteks 100 m sprindidistantsi läbimisel maksimaalse kiirusega võivad fosfokreatiini varud sportlase lihases ammenduda. Seevastu glükogeeni ja triglütseriidide kontsentratsioon jääb prakti- liselt muutumatuks. Vastupidavustööl on aga kõige ilmekam muutus lihastes glü- kogeenivarude ulatuslik vähenemine, kurnavalt pika kestusega pingutuse korral nende täielik ammendumine. Glükogeenivarude vähenedes hakkavad töötavad lihased järjest enam kasutama veres ringlevat glükoosi. Viimase taset säilitatakse